Istun mina Bologna lennujaamas, ootan oma uut lendu, kuna mu esimene lihtslt CANCELdati ära, ehk siis selle 5h asemel, mis ma frankfurdis pidin ootama, ootan ma hoopis 6h Bolognas.
Aga istun ma siin, mängin netimänge kell 6 hommikul ja kuulan muusikat ning läheb mängima Dresden Dollsi "Delilah" ja ma mõistan taaskord, kui sitaks hea on Dresden Dolls ja eriti seesama laul.
Lugege sõnu kui ei usu.
There's no end to the love you can give
When you change your point of view to underfoot
Very good
You may be flat but you're breathing

And there's no doubt he's at home in his room
Probably watching porn of you from the fall
It's last call

And you're the last one leaving
And you thought you could change the world
By opening your legs
Well it isn't very hard
Try kicking them instead
And you thought you could change his mind
By changing your perfume to the kind his mother wore
O god delilah why?
I never met a more impossible girl....

In this same bar where you slammed down your hand
And said "Amanda, i'm in love"
No you're not
You're just a sucker for the ones who use you
And it doesn't matter what i say or do
The stupid bastard's gonna have his way with you...

You're an unrescuable schizo
Or else you're on the rag
If you take him back
I'm gonna lose my nerve
I never met a more impossible girl....
I never met a more impossible girl....

At four o'clock he got off
And you called up
"i'm down at denny's on route one
And you won't guess what he's done"
Is that a fact delilah?
Larry tap let you in through the back
And use his calling card again
For a quick hand of gin

You are impossible, delilah: the princess of denial
And after 7 years in advertising you are none the wiser

You're an unrescuable schizo
Or else you're on the rag
Cause if you take him back
I'm gonna lose my nerve
He's gonna beat you like a pillow
You schizos never learn
And if you take him home
You'll get what you deserve

So don't cry delilah
You're still alive delilah
You need a ride delilah?
Let's see how fast this thing can go.....


Vot.

Ja nüüd ma lähen mängin oma netimängu edasi

Cheers.

"One more night and one more time
thanks for the memories, even though they weren't so great
he tastes just like you only sweeter."

Bööö. Nüüd käib see minu peas ka ringi, tänks Rena :P
Muidugi mõtted mis sellega kaasnevad on vaat et ägedamadki kui lugu ise. Aga pohlad.
Ma olen viiamsed 3-4 päeva töö juures ainut arvuti taga istunud ja training materiale trükkinud, võib ju vahepeal natuke midagi muud ka trükkida arvutisse, nagu näiteks mu memuaare blogivormis.

Reeeeena oli puuuuuuurjuuuuus :D:D:D
Esimene kord vist, kui Rena oli juhuslikult rohkem purjus kui mina see laupäev, üks kord on seda veel juhtunud, aga siis olin mina täitsa alkovaba.

Twas fun :P

Aga jah, täitsa tore laupäevane istung oli, lolli juttu alati tore ajada, mis sest, et suurem osa ajast ei saa ise ka aru, mis ila suust välja tuleb.
Ja eriti tore on rääkida tõsiselt teise inimesega, tõsiselt ja pikalt näiteks sital käimisest. Tõeliselt intrigeeriv ja huvitav teema kas pole :D

Aga see selleks. On esmaspäev. varsti tulev kolmapäev. Tuleb kolmapäev, tuleb Rena, ja ära ei lähe enam piiikaks piiikaks ajaks :D
Häppi häppi joy joy.

6 kuud

Juhhei, tähtpäev :)

Miks inimesed arvavad, et teise inimesega on kõige parem juttu alustada just sellel hetkel, kui too inimene, keda kõnetatakse hakkab sinu juurest ära minema, on juba peaaegu nurga taha või uksest välja astunud ja just siis tuleb talle midagi järgi hõigata?

Gah.
Keeruline pikk ja veider lause.
Sadu kordi on minul juhtunud nii, et räägin kellegagi paar sõna juttu, jään vait, jääb tema vait, hakkan ära minema ja siis kui ma hakkan juba kuskile nuka taha või uksest välja jõudma, siis teisel inimesel midagi lahvatab pea sees ja ta hakkab järgi mulle karjuma asju ning mina pean mõnusasti tagasi vantsima tema juurde, et aru saada, mida perset ta kisab mulle järgi.
Ja tavaliselt suudavad sellised inimesed niimoodi mulle taha mitu korda ühe vestluse jooksul, ära lõppeb see alles siis, kui oled piisavalt tugev ja hoolimatu et neile tagasi naeratad ja hoolimata nende kisast eemale jalutad.

Pinda käib, muud midagi. Kui sul on midagi rääkida, siis räägi seda siis, ku ma sinu juures olen või kui sa tahad mulle midagi öelda ja ma olen kaugemal, siis TULE LÄHEMALE ja räägi, mitte ära karju oma asjatut möla mulle kümne meetri kauguselt.

Okei? Äitäh.

Mul oli pühapäeva öösel suhteliselt raske magama jääda. Oli nädalavahetus, oli palju magatud, pealegi sai veel õhtul tuba köetud. Passisin mingi üheni üleval ja siis üritasin mingitpidi magama minna. Aga võta näpust, und ei tulnud. Mõtlesin igasuguseid vastikuid mõtteid, peamiselt tööst, vähkresin, kuna oli kuum ja ei tule und mitte mingi nipiga. Kuskil kella kaheni tõmblesin ja hakkasin moblat näppima. Ma ei mäleta, mida ma oma mobiilist tahtsin, aga kätte ma ta võtsin ja niipea, kui ma mobla kätte võtsin, jäi pea seisma ja uni tuli peale. Voeh, äge. Aga ma olin siis veel piisavalt teadvusel, et endale aru anda, et mobla peaks olema laua peal, mitte kaisus. Tõusin mina istukile, panin tule põlema, panin mobla lauale ja hakkasin otsima sobivat eset oma laualt ja laua ümbrusest, mida kätte võtta ning sattusin niidirulli peale.

Vot sellise. Võtsin ta kätte ja viskasin pikali ning kohe oli magus uni kallal. Maagiline niidirull. Öösel olid toredad ka need hetked, kui ma üles ärkasin ja unise peaga niidirulli voodist otsisin aru saamata, et ta mul kogu aeg käes oli. Hommikul ärkasin puhanuna ja niidirull peos.

Ja nüüd ma magan iga öösel niidirulliga kui Renat siin ei ole, kes mu und valvaks Ja uni on parem.
Palju toredaid mõtteid.

Isn't it awfully nice to have a penis,
Isn't it frightfully good to have a dong?
It's swell to have a stiffy,
It's divine to own a dick,
From the tiniest little tadger,
To the world's biggest prick.
So three cheers for your Will or John Thomas,
Hooray for your one-eyed trouser snake,
Your piece of pork, your wife's best friend,
Your percy or your cock,
You can wrap it up in ribbons,
You can slip it in your sock,
But don't take it out in public,
or they will stick you in the dock,
And you won't come back.

Midagi ilusat teile hilisõhtusse.
Hääd ööd :)

Kurat küll, mul on täiesti villand.
Ma tahan töökohta vahetada, mul on siiiiiiiber mingi nussiga tegelemisest. Mulle ei maksta piisavalt hästi selle sita eest, millega ma pean tegelema. Ma olen liiga noor, et teha nii stressirikast tööd nii väikese palga eest.
Ma ei viitsi oma närvirakke tappa sellega kogu aeg, kurat, ma ei saa normaalselt magadagi enam, nii kui pikali viskan jookseb pea sees ei midagi muud ringi kui töö töö töö töö töö töö töö töö töö töö ja TÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ.

Alguses oli tore, oli huvitav, uus ja mõnna. Mõelda vaid, sai firma kulul reisida, kaugetes eksootilistes maades käia, kogemusi ja seiklusi kui palju. Aga peale mitmeid niisuguseid kogemusi olen ma aru saanud, et ei, nii tore kui see ka poleks, ei ole see amet minu jaoks mõeldud. Ma ei suuda nautida seda, et ma käin kuskil tööreisil, kuna mina teen oma tööd tõsiselt ja kui ma lähen kuskile tööle siis ma teen seal justnimelt seda ja ei midagi muud. Ma ei tee turismi, kui ma olen tööreisil ja pikad tööreisid ei meeldi mulle. See on kurnav. Pealegi pidev klientidega tegelemine, tamp problemaatiliste asjade parandamisel, ja kõik muu sellega seonduv ei ole asi, mis mulle meeldiks.
Eriti nüüd, kui ma vahepeal veetsin natuke aega uuesti oma vanas töökohas, olin abiks, ma tundsin, kui äärmiselt palju paremini ma ennast seal tundsin, lausa lõõgastunult. Mulle meeldis see ja ma hea meelega teeks seda uuesti, kui ma vaid saaks.

Eriti tore on see, et mu praegune boss näeb heaks iga natukese aja tagant tulla mulle rääkima, kuidas on ikka vaja mind seal osakonas ja et kuidas tööd on palju ja minust tuntakse puudust kui ma ära olena ja kõik muu selline ajupesu sitt, mis hoiab inimest omal kohal, eriti inimest, kellele on kohusetunnet, ja kurat, minul näib seda olevat.

Piisavalt palju, et ma ei suuda isegi minna oma isaga rääkima, kes on minu eelmise ametipositsiooni otsene ülemus, et küsida, et kas mind võetaks sinna tagasi, kui ma tahaksin minna.
See kurnab mind, mul on lihtsalt juba halb olla selle pärast.
Ma ei tea, mida ma teen. Gah.

Mmmm... ahjutuhlis :D

Polegi ammu seda teinud, ehk tuleb hääää ja maitsev.
Paar sibulat ka peale visata, häid maitseaineid, mõnus lihanätakas kõrvale ning mingit maitsvat kastet ja salatit...
Krt, nüüd annab kohe tunda, et täna pole eriti midagi söönud, kõht teeb igasuguseid huvitavaid häälitsusi :D

"There are few things in this world more unsettling than going in the back to grab some condiments and end up staring at a huge, steaming pile of cock. [shudders]"

- Monty

38 palavik, jei.
Aga pole hullu, ehk läeb homseks üle, vaja tööl ka ikka käia.

Puhtalt Marguse süü, poleks ta mäkra pannud ja oleks me Pärnu saanud minna, siis ma oleks olnud kogu nädalavahetuse täis ja siis ei tule ükski batsill ligi.
Tooge mulle viina!

Okei okei, hilja juba, eks tuleb põdeda nati.
Kurat, pole ammu nii tihedat haigestumist olnud, alles kuskil augustis olin rivist väljas. Pfft.
Ei viiiiiiiiiitsi haige olla.

Juba teist korda suhteliselt lühikese aja jooksul ähvardtakse mind füüsilise vägivallga.
Tore, eriti kuna see on jälle täiesti põhjendamatu ja selle ajendiks on üks vale arvamus millestki. Ehk siis mind süüdistatakse milleski mida ma ei teinud ja selle eest lubati mulle molli anda.

Imearmas.

Palun vabandust

Sorri mees, tõesti. Me ei tee seda üldse sihilikult, meil ei ole su vastu midagi. Anna andeks. Ma saan aru, et sul on ka raske.
Tuled õhtul töölt, muidugi on raske kodustele tere mühatada, sa oled ju päev läbi raskeid asju vedanud ühest kohast teise, küllap sa oled kurnatud. Ja ega sul polegi kerge, sul kindlasti kingad pigistavad, su anatoomiale eraldi vist ei tehta papusid.
Eriti kahju on mul sellepärast, et me su tervist nii hirmsamat moodi rikume. Me ei tee seda sihilikult. Järgmine kord ainult ütle, et sulle ei meeldi, kui keegi keppi saab ja see pole sina, sa ei pea sellepärast kohe suitsetama hakkama kangeid nilbeid sigarette, mis su niigi koormatud kopsu tahmavad. Nii jääb sul füüsis eriti nõrgaks, ei jõua ise ka varsti enam korralikult rahmeldada ja näpulihased atrofeeruvad liigsest tubakasuitsust, pärast on klaverinuppe raske litsuda, et ikka need viimsed kollid kauges Nazarethi maal või kusiganeses haldjakuningriigis ära saaks lömastada.

Tõesti, siiralt, palun vabandust, sul on täielik õigus, meie oleme need halvad loomad, kes julgevad, no mõtle, eriti jultunult julgevad oma koju minna nädala sees. No täitsa perses, kas pole?! Tulevad ja segavad sinu elu, mis kuradi õigusega.
Sorri, tõesti. Me püüame end edaspidi muuta.

Teksapüksid on suhteliselt karedad. Või lausa abrasiivsed, kui õiget asja nende vastu kraapida piisavalt kaua.

Enivei, elu on lill. Mina olen igatahes häppi. Vähemalt oma eraeluga, töö on nagu töö ikka, jura. Ma ei kujuta ettegi, kui palju nussi ma homme saan nende plönnidega, mida ma olen viiamsed paar päeva kokku ritanud jeblada. Aga vahet pole, juhtub.

Niisiis... reeded on toredad. Sai meeldivalt töölt tulles Rena kohe lennujaamast peale võtta. näe, minu neiu tuleb mulle lennukiga külla ;)
Sõitsim kenasti mu juurde, Rena sai kommenteerida, et ta polegi ammu saanud autorallit sõita, kuna ta emme Rootsis aga vat nüüd sai :P
Jah, raske ikka on, kui pole nädal aega üksteist näinud, aga kellaaeg on ikka veel niivõrd varajane ja vanemlikud autoriteedid on teises toas ning suguelu ei saa täie raksuga jätkata koheselt niipea, kui mudased kingatallad korteriuksest sisse plärtsuvad. Aga mis siis, selle jaoks mõtleski vanajumal välja kuivkiimlemise, mille käigus ma saingi teada, et teksapüksid on karedad. Igaüks võib nüüd ette kujutada millest ma räägin. Aga jah, tore on ikka kui on voodis keegi, keda kaissu võtta õhtul, uni on hoopis parem.
Kas tea teadsite, et Rena teeb igati maitsvat õunakooki? Mina sain seda laupäeval teada, kui me käisime Reelile ja Ummile kooki küpsetamas. Ma aitasin ka, koorisin ja lõikusin õunu :)
Istusime koos, vahtisime telkut ja ajasime plära, täitsa nummi oli. See oli ka tore, kui sõsarad hakkasid maadlema nagu neil ikka kombeks on ja mind inimkilbina kasutati, mille tagajärjel mu selg paigast ära väänati :P Aga pole hullu, pulmadeks paraneb ära.
Ja laupäeval tuli välja, et meie kõigi suur lemmik energiajook "69" on armurohi. Ma ei hakka detailidesse laskuma, aga niipalju võin öelda, et niisugust ööd pole küll ammu olnud. Oleks ehk veel meeldejäävam olnud, kui mind poleks kimbutanud mu sportlik vigastus, mille ma eelmine päev sain, aga pole hullu, igati meeldejääv oli ikkagi.
Ning selle meeldiva õhtu tõttu me pühapäeval mõtlesime, et peaks järgi proovima, kas asi oli selles joogis või oli lihtsalt hea õhtu ning otsustasime, et jalutame balti jaama alkopoodi, ku meie teada müüakse seda meeldivat märjukest. Aga võta näpust, kohale jõudsime, oli pood kinni, tehti inventuuri. Aga meil oli siht selge - 69! Ei andnud alla, istusime trolli peale ja mütsat-mütsat comarketisse, kust sai nii mõndagi head-paremat järamist ostetud, ja ka paar pudelit 69-t.
Meie arvatav 20 mintsine baltas paari pudelit tooma minev tripp lõppes üle tunniajase rännaku ja kotitäie toidukraamiga :D
Kuid pean kahjuks tõdema, et ei, 69 vist ei ole siiski nii hea afrodisiaak kui me lootsime, ju siis oli lihtsalt üks eriline ja suurepärane õhtu olnud, kus kõik klappis.

Aga mis ma siin ikka patran, tore oli. Ja veel toredam on see, et Renal on neljapäev-reede koolist priid, seega tuleb ta juba kahe päeva pärast uuesti linna :D Mina olen häppi.
Elu on lill. Ja teksad on karedad.

Teadmiseks!Väike diagnoosi panemise abimees

1. Kui sa oled üle neljakümne ja sul on pesulauakõht, oled homo. See saab ainult olla selle tulemus, et sa pole libistanud piisavalt õlut oma sõpradega, vaid oled kulutanud oma vaba aja kandes nahast riietust, tehes kõhulihaseid, aeroobikat ja järginud mingeid trendikaid dieete.

2. Kui sul on kass, oled selgesti homo. Kass on nagu koer, ainult et homo. See puhastab ennast pidevalt, tal on pehme puudutus (kui ei kasuta küüsi) ja mäub et saada süüa. Mõtle veel, kuidas koera kutsutakse... "Killer, siia! Ma ütlesin vea oma perse siia paganama peni!" Siis mõtle kuidas kutsutakse kassi... "Miisu, tule issikese juurde, kss kss kss!" Jessas, oled tõepoolest õigusega tembeldatud homoks.

3. Kui sulle meeldib limpsida lutsukommi, pulgajäätist, oled kindlasti homo. Heteromees ei ime muud kui grillribisid ja tisse. Kui sa oled täheldanud endas, et sulle meeldib millegi muu imemine, oled vaieldamatult homo.

4. Kui keeldud pasandamast üldkasutavasse pellarisse või soristamast avalikule parkimisplatsile, siis sinusse on hiilinud homoseksuaalseid kalduvusi. Kogu maailm on heteromehe jaoks WC. Ta võib ennast kergendada kus iganes soovib.

5. Kui jood midagi muud kui tavalist kohvi, oled homo. Heteromeest ei kuule kunagi tellimast lattet või espressot. Kui sa oled mingil eluetapil asetanud sellise tassi oma huultele, on kindel, et su huultel on olnud ka midagi maskuliinset.

6. Kui tead rohkem värve kui 6 põhivärvi, või rohkem magustoite kui kissell ja jäätis, siis oled kindlasti andnud vabasõite meestele. Õigel mehel on mälus piiratud arv kohti nimetatud asjadele, ehk need piirduvad ainult eelmainituga. Kui sa tead mis on chartreuse või fressier, oled vaieldamatult homo. Kui lisaks sellel oskad mainida muid kangatüüpe peale polüestri ja puuvilla oled samuti shokolaaditrukkija.

7. Kui sa sõidad autoga mõlemad käed roolil, siis sured ka arvatavasti oma ühetaktilise vilinal. Heteromees paneb mõlemad käed roolile vaid, et tuututada aeglustavad eided ja homod oma teelt eest ära. Muul ajal vajab ta teist kätt maki seadistamiseks, purksi söömiseks, õlle hoidmiseks või lihtsalt käigukangil hoidmiseks.

Tähelepanu! Kui su käsi lebab käigukangil muul põhjusel kui võimalik kiirem vahetus madalamale käigule, sellega tagades võimaliku kiireima kiirenduse, oled homo, kuna seda erandit arvesse võtmata lebab heteromehe käsi vaid iseenda kepil.

8. Kui sa ei saada seda teadet edasi kõigile meestele oma kontaktide nimekirjas, kuna kardad et see haavab kellegi tundeid, oled tõepoolest karamellimees

“It's the friends you can call up at 4 a.m. that matter.”

- Marlene Dietrich

Jalakramp ja rebenenud linad... jap, oli hea nädalavahetus :D
Ja mulle hakkab tõsiselt juba mu ohatis pinda käima. Perverssus istub suunurgas, ära ei lähe, takistab igasuguste toredate asjadega tegelemist... tüütus. Ostsin kalli raha eest mingit määret, parem oleks, et see aitaks.
Aga see selleks.
Käbisti sünna oli tore. Nalja sai ja juua sai ja süüa sai ja sõimata sai ja lollusi sai tehtud mida hiljem kahetseda. Ehk siis igati asja ette läinud üritus. See juba nitab, et oli hea sünna, et oli karaskelt joobunud inimesi, kes on mäluaugus ja inimesi, kes olid väga halva enesetundega peale pidu. Ehk siis alkohol tabas õiget kohta.

Täna kuidagi raske päev olnud. Unine ja pime ja veniv... ei tea, ei meeldi mulle nädala algused ja seda mitmel põhjusel, olgu siis selleks kas töönädala alustamine või Rena bussi peale saatmine. Nöme. Keegi minge ujuge saaremaa juurde ja lükake too vastu mandrit, oleks kohe palju lihtsam. Pole meil seda saarekest tarvis.

Aga jah, jalakramp ja rebenenud linad, ehk ühesõnaga kordaläinud nädalavahetus.

Mu girlfriend räägib mu sokkidega.

Jelloshots!

Jah, purjus peaga blogitamine läppariga, mis pole sinu oma, on pimedas toas sul voodis süles samal ajal kui ise oled porgandpaljas ja prille pole ees on täiesti kohutav.

Aga selle eest oli kõik muu suhteliselt tore. Jelloshotid siis. Jah, tarretanud viin. Tore on ära lahendada 0.7 liitrine lauaviin kolmekesi ilma tundmata seda nilbet nilbet maitset. Poelgi ammu lauaviina tarbinud, juba aastaid. Oma klassi turvalisim, khm.

Polegi ammu midagi teinud, elu on rutiinne. Mind tahetakse novembri alguses Hispaaniasse saata paariks päevaks, jei. Saab ehk naha seljast maha ja kui ei saa, siis vähemalt saab t-särgiga ringi käia. Siin ongi nii ropult külm.

Täna 5 tundi linna peal ringi tuterdanud. Rena otsis omale mantlit. Kõik suuremad kauplused läbi käinud, enamjaolt. Ja tulemuseks peale viite tundi oli kolm külma saanud nägu ja kaks latti täissuitsuvorsti, mis hulludelt päevadelt sai vinnatud. Nämm on tegelt, igati head vorstid.

Peab ikka varsti hakkama normaalselt riides käima, kui õues on 3 kraadi sooja, siis ei ole tegelt väga hea käia ringi sügisese nahktagi ja lühikeste varrukatega triiksärgiga. Üldse mitte.

Tore, kui inimesed eeldavad midagi ja selle põhjal teisi kõntsaks hakkavad kutsuma, naera pooleks lausa. Millegipärast tuli mulle kohe selle jutuga üks neiu meelde, kes jutu järgi suutis ka ühe teatud indiviidi kohe päriselt niimoodi käituma panna, erinevalt praegusest olukorrast, kus minu pihta käisid lihtsalt alusetud süüdistused. Mis on tegelikult suht toredad, mulle ka meeldib vaadata, kuidas inimesed oma teadmatust suurelt väljendavad.
Ei, ma üldse ei pahandanud selle peale, mulle ka meeldib, kui mind meeles peetakse.

Peaks oma jasmiiniteed lürpima. Mulle toodi, otse Hiinast, pakk jasmiiniteed. Armas, kas pole? Lance tuli meile Tallinna külla mingit seadet õppima ja tõi kaasa. Ja ma pean ütlema, et see on tõepoolest väga hea asi, tulge külla, pakun teilegi.

Ma lootsin saada hea hinnaga diivanvoodit omale tuppa, leidsin kena kasutatud asja, käisin kohapeal vaatamas isegi, lubati mulle täna ära tuua. Aga raisk, kui helistasin, et aega kokku leppida, siis öeldi, etsorri, müüsime ühele teisele nagamannile. Pervod. Oleks siis vähemalt ise helistanud or smth, aga ei. Eh noh, pohhui. Käisin mööblimajas sellepeale ja ostsin sealt, diivanvoodi ja uue arvutilaua. Kallis ju oli, aga suva see, vähemalt saan nüüd tuppa normaalse suurusega voodi ja saan Renat omale külla meelitada, 80cm laia kušetti peal on suhteliselt sitt kahekesi magada, rääkimata muudest voodirõõmudest.

Ei tea, nilbe päev olnud. Peaks homme nati hiljem tööle minema, siis passiks tööl kauem ja läheks sealt otse autokooli ja siis alles koju, jääks see molutamine ja liigne siiberdamine ära. Teooriatunnid on ikka ägedad, ajusurma 2,5h. Aga pohhui, vähemalt sain tervisetõendi tehtud, saan nüüd sõitma hakata.

Aga ikkagi on natuke porno olla, ei tea mille pärast. Võiks viiking lotos 19 milli võita, oleks lahe. Läheks palmi alla.

Tööl on ka suht jura olla. Kurat, tootmises teha midagi pole, ei ole midagi kokku kruvida ja oma tööd, seda, mille eest mulle palka makstakse teha ei saa, kuna arvutisüsteemi parandatakse/uuendatakse/teisaldatakse ja kogu süsteem on täiega putsis. Kuidas ma peaks supportima kuskil hiinas jeblavat jorssi, kes ei saa meie staffiga hakkama, kui ma ei saa isegi oma mailboxile ligi?!
Närvi ajab. Mulle üldse ei meeldi niisama istuda, passida, mitte midagi teha. tekib kasutu tunne.

Nädala lõpp võiks juba tulla. Laupäeval saan oma uue mööbli kätte hommiku poole, siis vaatan, panen asjad valmis ja tassin Rena enda juurde. Ja ei mingit blokkimist. Teeme pihukaid ja ülepannipannkooke ning siis katsetame diivanvoodi vedrusid.

Maailmas on ikka väga palju lolle ja koledaid inimesi.

Tere.

Ma pole juba enamvähem kolm nädalat kohvi joonud. Sellest ajast peale, kui mul avastati üks meeldiv maohaavand, või õigemini, sellest ajast, kui mul maos räiged valud hakkasid. Ei, mul ei ole enam maos räigeid valusid, äitäh küsimast, ma neelan mingied kapsleid selle vastu, mis muudavad mu maomahla sama kangeks kui lastešampanja, et ma nii ajaviiteks iseennast ei seediks.

Marijuana in your brain
Makes it harder to ejaculate

Siesta on hea šokolaad, see kookoshelvestega Siesta. Ma olen neid ostnud kahe päeva jooksul juba 9 tükki. 3.50.-
Hea odav šoks. Ja hea ka sellepärast, et ma ei pea seda eriti kellegagi jagama, kuna paljudele kookos ei meeldi, mulle aga maitseb küll. Mis sest, et kookos on looduslik kõhulahtusti. Siiamaani pole eriti suurt säärest allajooksmist märganud, vähemalt mitte rohkem kui tavaliselt. jah, ei ole minul jubedaid kõhuhädasid olnud eriti, ainus, mis hetkel meelde tuleb on see üks laupäev, kus mul kell 3 öösel tekkis kõhugripp ja ma siis järgmised 24h väljutasin nii eestpoolt kui tagantpoolt absoluutselt kõik oma kehavedelikud. Jah, ei ole just parim kogemus, kuid võib hullematki juhtuda, ja on ka juhtunud.
Aga vähemalt klaaskuulid on toredad. Ma küll ei tea, mis ma nendega peale hakkan, aga neid on tore vaadata või mudida või mida iganes. Ja ainult kümme krooni pakk! Vat kui tore. Tehke kaup odavaks, siis inimesed ostavad mittevajalikke asju. Nagunii nende tootmine ei maksa ka mitte kottigi. Ja kindlasti oleks lahe neid vastu seina loopida. Ei hakka kodus proovima, pärast on veel hommikul ärgates perse ja... muudki piirkonnad veriseid täkkeid täis. Ei äitäh. Ma tahaks neid muid piirkondi varsti taas kasutada, seega jääb klaasilõhkumine minu toas täna ära.
Muidugi kui selle asemel hoopis ninna pritsida, siis poleks vast nii hull. Pinosoli nimelt, see hea, õli baasil, ei kuivata limaskestasid. Mul ongi nina seest niivõrd kuiv, et jube kohe, hakka või kätekreemist triipu tõmbama. Samas, mul pole kätekreemi ka, ma panen kuivalt. Ei ole eriline kreemitaja-möslaja-niisutaja tüüp, ma saan ka niisama hakkama.
Kuigi enda tervise huvides võiks siiski natuke soojemalt riides käia, kuigi ma ei tea, kui nilbe ma kõrge kaelusega kampsunis välja näesk, eriti kui ma oleks sunnitud oma nahktagi ka sinna peale heitma. Khm, ei usu , et see eriti popp ja noortepärane välja näeks, ning siis reiditibid ei tahagi mind saada, olenemata sellest, et ma niisama ilgelt seks mees olen. Jah, on tore olla tahetud. Eriti kui oled tahetud kellegi poolt, keda sa ise ka tahad. Kurat küll, reedet vaja.

Mul on tuppa uut lampi vaja.

Jess, reede homikul ei pea tööle minema, saab hoopis arstile ronida, super värk. Ma loodan, et mulle kirjutatakse välja mingeid eriti räigeid antibiootikume, et mul oleks põhjust mitte alkoholi tarbida. Samas, pidimegi alkoholitarbimist piirama hakkama, puhtalt iseenda tervise nimel, palju ikka võib viina juua, ei ole üldse hea see.

Okei ma ei viitsi rohkem, ma olen nüüd rahuldatud. Tänan tähelepanu eest.

üks väike rõõm las olla igas päevas
üks pilk või naer üks õis või värvilaik
üks lauluviis või killukene päikest taevas
või sõna hää mis muudab kauniks kõik


Minul täna üks oli, aga sinul?

Miks on Marko juba mõnda aega õnnelik?

Sest Marko leidis kellegi, kes paneb teda iga päev tundma nagu elu oleks lill, muresid maailmas pole ja elu on ilus. Marko on armunud. Kõige ilusamasse, armsamasse, toredamasse, heasüdamlikumasse neidu, keda ta eales kohanud on. Kellesse?

Rénasse.

Ja miks on Réna särav ja õhetav iga päev? Sest teda armastab üks "keeruline" noormees. Kes küll?


Khm, jah. Õnnelik tüdruk :P

"I hate patriotism. I can’t stand it, man — makes me fuckin’ sick. It’s a round world last time I checked."

-Bill Hicks

Sinised pühapäevad

Ei ole üldse toredad asjad pühapäevad, millegipärast on pühapäev minu jaoks kujunenud üheks kõige ebemeeldivamaks nädalapäevaks.


Kuigi igati tore nädalavahetus on olnud. Ja juba neljapäeval hakkas pihta, vähemalt minu jaoks küll ;)
Sain neljapäeva õhtul superfly kätte. Tänan Amanda, et selle edasi saatsid, eks ma korvan sulle postikulud siis, kui me Renaga sulle Soome külla tuleme.
Ja peale seda meeldivat superlinnukese krabamist sai mindud autokooli, mis seekord juhtus venima nii meeldivalt neljatunniseks. Oeh, perse sai tooli kuju selle aja peale. Ma olin juba ära unustanud, kui ebameeldiv on päev otsa koolis passida, tehes põhimõtteliselt mittemidagi. Nüristab ära lihtsalt, ei ole absoluutselt niisugust tunnet, nagu teeks midagi kasulikku.

Aga see selleks, vähemalt sai peale autokooli näha paari säravat nägu :)
Kõigepealt üht säravat Renat, kes rõõmustas kojutuleku üle ja siis üht säravar Renat, kes sai superfly kätte :P
Ning siis sai pittu minna.
Jei, ma tarbisin oma raskelt haige maoga hääd kanget alkoholi. Viin täitsa töötab ja ei tekita vaevusi, woohoo. Ja suurem osa valust on ka är kadunud, paistab, et need kapslid mis mulle traumast kirjutati täitsa toimivad.

Laupäev oli ... huvitav.
Polegi ammu terve päev voodis vedelenud, aga just seda me tegime, kuni kella kuueni. Mõneti täitsa masendav, samas on mõnus kellegi toredaga koos voodis lösutada niisama, ilma vajaduseta kogu aeg kuskile joosta ja midagi teha.
Ja saime väljasõitu teha. Polegi Märjamaal enne käinud. Talukoht oli tore, meenutas oma lapsepõlve, kui ma kõik oma suved vanatädi talus veetsin.

Aga jah, kätte jõudis põhapäev, mis tähendab, et Rena peab jälle saarde minema. Ei ütleks, et ma eriti sillas selle pärast oleks, aga mis teha, koolis tuleb käia, haridust on vaja omandada ja pealegi, vat kui hea on siis jälle üksteist näha nädala pärast :)
AGa jah, raske on näha teda minemas, iga kord tiba raskem, aga mis teha, saame hakkama.
Ja nüüd ma lähen järan oma võileiba rahulikult edasi ja ahistan veel viimaseid hetki Renat, niipalju kui veel jõuan enne kui kalk bussijuht ta minu käte vahelt ära rebib ja kaugele maale ära tassib, kus ta peab hirmsate orapidajate piitsa all nädal aega rasket tööd rügama enne, kui ta korraks puhkehetkele lastakse ja ta saab tagasi kodumaile tulla, kasvõi ainult korraks.

Brrr... Ja mina pean kahe päevaga nüüd koolitama kahele hooldusinsenerile selgeks kogu ericssoni tootmisliini. Äge. Ohjah, ei ole lihtne olla tööloom.

Voolik, nämm nämm

Igati meeldiv hommik täna oli. Ei pidanud kohe tööle minema, JEI!!!
Sai selle asemel hoopis Mustamäe haiglasse endoskoopiasse minna. Ehk siis sai meetrijagu kahe sentimeetrise läbimõõduga voolikut endale kõrist alla lasta.
Ega ma eriti muretsenud selle pärast, see kõhuvalu juba kuuendat päeva nussib ajusid, oli juba aeg teada saada, mis värk selle raipega on.
Enivei, lähen ma siis kohale sinna ja persestun maha, võetakse mu saatekiri ja kästakse oodata. Ootan ma siis ja tuleb üks noor neiu ka sinna, täitsa ähmi täis, küsib, et kas ma ka lähen voolikut neelama. Ütlen ma siis, et jah, ikka, ja tema sädistab tiba edasi, et kui jube see on. Kartis teine nii hirmsasti.
Ja siis mind kutsuti tupaa sisse. Okei, tore tuba, võtsin jope seljast ja prillid eest, siis õde pritsis mingit head kraami mulle kurku mis kurgu täitsa tuimaks tegi. Külitasin siis sinna lamamisalusele maha, topiti mulle süljekauss nina alla ja mingi vägev rõngas suhu, et ma jumala eest seda voolikut pooleks ei hammustaks.
Olen seal siis tiba, tunnen, kuidas kurk on nii tuim, et neelates nagu midagi alla ei lähekski. Ja siis tuleb minu tore arstionu, võtab oma vooliku ja rahulikult hakkab seda mulle kurku toppima. Hea, et libestit nati peale pandi. Mõnus kohe, kui tunned, kuidas mingi pikk jurakas sul kõrist alla läheb ja siis su maos ringi surgib. Lausa suht valulik oli. Tatt voolab suust kaussi, pisarad voolavad silmist välja, nii ropult ebamugav. Ja siis laseb tohtrihärra sellest voolikust õhku mulle makku, et oleks paremini näha, mis seal toimub ja minu seest tuleb niisugune ilgeb rögisev häälitsus välja. Õhhh, porno.
Õnneks ta väga kaua mind ei surkinud, paar minutit. Hakkas siis tasapisi välja tõmbaba seda asjandust mu seest, kümne sentimeetri kaupa.
Kui lõpuks välja tiris ja ma istukile sain, silmad märjad, hingeldades, värisedes, oli niisugune tunne, nagu oleks just ära vägistatud.
Hingledan ma siis seal natuke aega, arstionu trükib diagnoosi välja ja siis saan minema. Ukse taga ütlen paar julgustavat sõna sellele neiule "Ei ole nii ILGELT jube." ja tulen tulema. Diagnoos hea - Maos äge pindmine gastriit. Bulbus duodeni tagaseinas 0,5 cm haavand.
jess. Maolimaskesta põletik ja maohaavand.
Elulahe.

Aga vähemalt homme saab minna perearsti juurde, ja ei pea faking Normasse ronima. Wuhuu!

Jei kõhuvalu

Meeldiv nädalavahetus, peaks mainima. Igati sündmusterohke.

Reedel sai kõht kõveras Renal bussi vastas käidud, oli teine nii nördinud oma perverssest bussireisist. Kepslesime tema poole ning vahepeal ka poodi, kuna nagu ikka neil tavaks, ei olnud Ummi ja Reeli külmikus enamvähem mitte midagi. Meeldiv rahulik õhtu oli. Mis sest, et mu kõht tiba valutas, nagu ma juba siin enne kirjeldanud olen, polnud eriti jube, istusime niisama, sõime natuke ja pugesime põhku.
Aga raisk, füüsiline töö ja nilbed rasvased friikartulid teevad ma töö, hommikul ärkan ilgemates valudes üles, ägan ja oigan, värisen külmast, kaissu ei julge pugeda kuna liigne rõhk maole tekitaks kohese toiduväljutamise. Ägasin ma siis seal natuke aega, kuni ma nii häälekaks muutusin, et Rena üles ärkas ja läks mulle teed tegema ning sel ajal, kui ta köögis askeldas, tundsin ma, et midagi tarka tahab minust väljuda, ning nii oligi, kõik kartulid, ms sai õhtul sisse vitsutatud tulid samas konditsioonis välja tagasi nagu nad sisse läksid. Armas kas pole. Ning siis võeti mul kratist kinni ja tassiti traumapunkti.
Täitsa tore koht see seal, sai istuda ja istuda ja istuda. Kuigi ma ei tohiks nuriseda, ma pidin ainult kuskil 15 mintsi ootama enne, kui mind ette võeti. visati pikali, näpiti kõhtu ning pandi tilguti alla. Mõnus. Natuke valuvaigistit. Ning siis ootasin, et mind ultrahelisse võetaks.
Õnneks ultraheli midagi koledat ei näinud mu kõhus, seega vähki ma veel ei sure. nanananana in your face kes iganes ka seda lootma ei hakanud. Küll aga kästi mul tagasi ronida haiglasse esmaspäeval sondi neelama. Jah, kadestage mind, ma saan jämeda toru omale kõrist alla ajada kuni maoni välja.
Aga selle eest oli laupäeva õhtu suht tore. Väike suvelõpupidu. Ja olenemata sellest, et ma täiesti kaine olin, sai ikkagist nalja küllaltki palju. Tore ju kui kari tibisid su otsas ronivad :P
Mõnus rahulik istung oli ja magu ka eriti häda ei teinud tänu sellele valuvaigistile, mis minusse tilgutati traumas.
Kaine peaga purjakil neiuga voodisse ronimine on tervisele ohtlik, lähevad nood täitsa pööraseks ära :D Mitte et ma viriseks. Igati meeldejääv õhtu, ja seda igatpidi positiivses mõttes.
Ning hommik oli hea, polnud valu, polnud pohmakat :)
Tiba sitt päev täna oli, pidin jälle vaatama, kuidas Rena bussiga saaremaale sõidab, aga mis teha, koolis tarvis käia. Ja eks järgmine nädalavahetus näeme jälle, kui ma selleks ajaks ära ei koole oma kõhuhäda kätte, ning ma arvan, et seda ohtu pole.
Igatahes, viimane nädal on enamvähem möödunud pideva ebamugavustunde ja valude saatel, va. need hetked, kui mu tähelepanu hajutas see imearmas neiu, ilma kelleta ma ei taha oma elu ette kujutada. Juba praegu igatsen su järgi. :-*

Saku Kuld on saaaaaaaaaaast

Ma täielikult süüdistan Saku Kulda oma ülisitas enesetundes viimasel kahel päeval.
Niisiis, sai siis teisipäeval bowlingut mängimas käidud. Oli fun, ja juhuslikult sai joodud saku Kulda. Ja suhteliselt palju. Nii palju, et ma koju jõudes lihtsalt ära kukkusin arvuti tagant. I'm sorry, once more.
Enivei, asi asjaks, pohmakas kui selline puudus, aga... ilgemad maovalud kaks päeva mind juba tapnud.
Parajalt kole on ikka tööle minna, kui käimine tekitab iga 30 sekundi tagant sellise valuhoo kõhus, et kuku või pikali. Ja ma olen selline viimased kaks päeva olnud. Ei tea, mis asi see mul sooles kinni on, aga hea see ei saa olla.
Just praegu käisin peldikus ja öökisin oma seest kõik mahlad välja, mis sinna kogunenud olid. Meeldiv üllatus oli see, et kohvi, mis ma jõin täna kell pool kaks oli mul maos veel täiesti alles ja seedimata. Pole siis ime, et miski sees sitta tunnet tekitab. Ei tea, mis asi see mul on, aga ma loodan, et vaikselt hakkab paremaks minema. Tahaks sel nädalavahetusel ikka palju häid asju teha, mitte mingi totaka valu käes väänelda. Kuigi tegelt, peale seda ropsimist praegu tunnen ma end tunduvalt paremini. Ei tea, ehk aitas natuke. Eks homme paistab.
Whee, homme on reede! :D
Homme saab bussijaama minna, dubidubiduuuaa. Ja peale seda... eks vaatap, mis head välja mõtleb ;) Igatahes, hea päev peaks tulema.

*YAWN*

Tere varahommikust.
Ma pean tööle ronima. Juhuu. Ma saan ropprasket mehhaanikatööd teha nädal aega, lucky me. Vähemalt ei pea kontorirotti mängima nagu tavaliselt.
Ja täna algab paljudes kohtades kool. Mis on nummi. Vähem jõnglasi tänavatel, alati hea nähtus. Tegelt pole mul mitte sittagi siia kirjutada, aga kuna mul on suhteliselt igav hommikuti, kui ma pean ootama, et mu autojuht oma kohvitassi lõpuni sisse kallab enne, kui ma saan jeehat tõmmata kodunt siis ma võin ju natuke nilbusi kirjutada blogisse.
Kust ma saaksin hea hinnaga 80cm laia arvutilaua ning 140X200 voodi? Kopp ees praegusest paigutusest, võiks enne talve natuke redigeerida seda olukorda, mis mu imetillukeses toas toimub. Tegelikult peaks kõigepealt mõõdud täpselt ära võtma enne, kui siia mingisugust ködi sisse tassima hakkan. Vot. Täna õhtul võtan mõõte. Täiega kohe. Seinast seina, seinast ahjuni, ahjust seinani, ja kõik muud sinna vahele jäävad ka. Ning siis saab rahuliku südamega juba kuskile poodi nõudma minna. Arvutilauaga on lihtne, see mahub kenasti ära, aga voodi pikkus on suhteliselt täpselt paigas, kuna mu pikliku kujuga tuba mahutab vist imetäpselt laiuti kahemeetrist voodit, mis üldjuhul on pikkuses 203-207 cm, ja toa laius on mul umbes 205 cm vist. Niiet niiet... sentimeetrite mäng. Ja siis viskaks igasugust paska ka toast minema, mida siia aastate jooksul juba kogunenud on. A noh, eks vaatab, kiiret pole, siiamaani elatud saadud, saab natuke aega veel.

Koolikell koolikell

Ja homme algabki kooliaeg. Häppi häppi. Mitte, et mind kool nii väga kotiks, mina kui tööinimene, aga üks minule väga armas inimene hakkab homsest koolipinki nühkima ja seda minust suhteliselt kaugel, mistõttu pean ma ise ka nüüd kooliga harjuma. Aga pole hullu, paindlik nagu ma olen, küll harjub ka sellega. Lihtsalt nüüd on nädala sees õhtuti rohkem vaba aega, mida sisustada kurat teab millega. Eks tuleb hakata endale hobisid leiutama. Ja Buffyt veel kaks hooaega vaja ära vaadata :)
Aga nädalavahetus oli... midagi.
Sai reedel Muugal käidud, mõnna. Polegi sinna enne eriti asja olnud. Uued inimesed, uued kogemused, vanad harjumused.
Ja laupäeval sai seal eesti suurimal noorvokaalpornoüritusel käidud, jei go live.
Korralik üritus oli, rahva seas ringi käies tuli niisugune pedofiili tunne peale, et jube kohe. Kõik kohad pätakaid ja pubekaid täis, hirmus vaadata. ja bändid ise olid ka muidugi ekstra head, nagu nad ikka meil siin on. Aga vähemalt ilm oli hea külm.

Jee ma suudan endale täiesti süütuna tunduvate repliikidega inimesi endast täiesti välja minema ja kuskile nurka mossitama ajada. Tubli Marko, paistab, et su värdja päevadest on veel nii mõndagi alles jäänud. Ma räägin liiga palju, ja valedest asjadest.

Ma tahan oma pakki.
Ma tahan reedet.
Ma tahan naerul nägusid.
Ma tahan ilusat ilma.

Mis isakaru sul seal magab?

No sorri, mul nohu :P
Armas kui kõik haigussümptomid, mille najal sind haiguslehele pannakse, ära kaovad aga nende asemele tuleb see kõige nilbem, räige nohu. Viimati kui mul nohu oli, siis ma suutsin tööl olla ja absoluutselt kõik pabersalfad ära nuusata selle nädala jooksul, kus ma ruudolfit mängisin. Ma loodan, et seekord läheb asi natuke kergemini mööda, siiamaani on enamvähem ok olnud.
Tunnikese pärast lähen vaatan, mis mu arstitädi räägib, kas laseb mu tööle tagasi või mitte. Tore oleks, ma kohe üldse ei viitsi kodus passida veel ühe nädala, mitte sittagi siin teha pole. See nädal oli hea, see nädal oli mul seltsi, aga järgmisest nädalast hakkab kool seega Rena siblab saarde ära ja ma saan kenasti rahulikult tööl käia, KUI mind sinna lastakse. Aga ärge nüüd asjast valesti aru saage, see haigusnädal, mis ma siin intensiivselt olen koos Renaga mööda saatnud, on ikka vägagi vägagi VÄGAGI hea olnud.
Ja Potter on... kuidas ma nüüd seda ütlengi ilma, et keegi mulle hambaid kõrri ei lööks... ahjaa, see mulle ju ka meeldib. Igav.
No sorri, ei paku pinget. Käisime eile seda vaatamas, mind eriti ei paelunud. Radcliffe pole lihtsalt piisavalt ilus poiss, et teda 2 tundi ekraanilt vahtida ning šüzee mulle huvi eriti ei pakkunud. Aga vähemalt teistel oli huvitav, seegi hea.
Palju funnim oli Uko riistasid ta juures imeda. Vähemalt jäi purju.
Kes ei saanud sellest aru, siis kujutage ette kõrsi, mis on kõvastunud fallose kuju ja värviga. Igati hea peo käimaajaja või mis? Ja millegipärast meeldib poisslastele nendega rohkem mängida kui neidudele. Hmm... Eks tehke ise omad järeldused.
Ahjaa, ning isakaruks kutsus mind Rena emme. Inimesed on toredad.

Nii kuum! Nii kuum on tunne!

Marko on haige. Korralikult. Pole ammu juba nii haige olnud kui praegu.
Ma olen juba piisaalt haige, et võtta haigusleht ja tööle mitte ronida ja seda juhtub ikka üliharva, khm, ehk siis siiamaani polegi juhtunud. Ei ma ei ole töönarkar, ma olen kohusetundlik :P
Te kindlasti küsite: "Aga Marko, kuskohas sa siis nii hirmsasti külmetasid, et sa tööle ei jõua?"
Vot, alustame otsast peale, räägin teile ühe loo sellest, mis juhtus minuga see nädalavahetus ja miks olenemata paarist koledast ja ebameeldivast kogemusest oli see üks parimaid nädalavahetusi, mis mul iial olnud on.
Reedel läksime Renaga Saaremaale. Tore oli vaadata, kuidas Rena bussijaama juures ütles "Kas me tõesti lähme koos Saaremaale?! :D "
Jah, lähme, ning läksimegi.
Ma ei tea, kas te olete sellest teadlikud, aga Saaremaa on kaugel. Küllaltki. 15.40 hakkasime minema ja kohale jõudsime viis minutit enne kaheksat. Samas, aeg läks suht kiiresti nagu ta ikka läheb, kui ollakse koos kellegi erilisega, olime täiesti omas mullis. Suurem osa ajast läks üksteisele otsa vaatamisele ja kirgede kütmisele ;)
Aga inimesed, see on ohtlik ühistranspordis! Oli tore küll ja ma absoluutselt ei kahetse mitte midagi sellest, aga siiski, bussis omaette nahustamise ajal oli meie tähelepanu nii hajutatud, et me suutsime mu digika kenasti bussi maha jätta. Sorri Elina, su nippel on nüüd laia maailma peal rändamas :D
Kui Päiksekese juurde jõudsime, siis märkasime, et nagu midagi on puudu. "Marko, kus su digikas on?"
"Ma ei tea, see oli sinu käes, sa nokkisid ta mu särgitaskust välja vahepeal."
"Misasja. Ongi nii vä? Fakk."
*tuhnime kotis, tuhnime tuhnime tuhnime*
"FAKK!"
Ja siis taksoga bussijaama ja sealt bussifirmasse. Otsisime, kuid kahjuks tulutult. Keegi sai õnnelikuks. Enjoy your new camera, it's a pretty good one, at least I like it.
Mina kui suhteliselt rahulik ja mitte pisiasjade pärast paanitsev inimene suutsin ennast mitte eriti häirida lasta sellest, noshit happens, asjad ikka lähevad kaduma, aga meie armas emotsioonik Rena läks ikka väga näost ära selle peale. Nunnutada teda vaja nati, mida sai ka tehtud, tibakene.
Järgmine samm, nagu ikka, oli poodi ronida, et sealt siis suurtes kogustes alkoholi osta. Tassisime päiksekese juurde nati lahjat ja nati kanget alkoholi, istusime maha, vaatasime mingit jubedat filmi ja plärasime juttu. Ja igasuguseid saarlasi käis vahepeal sealt läbi. Päikseke räägib ikka liiiiiga palju mõnikord. Pidev jutuvoog. Kuigi harjub ära.
Enivei, sai siis istutud, pläratud ja nati tinistatud kuni öötundideni ja siis diivani peale magama visatud. Täitsa mugav diivan oli. Muidugi hommikul sai Rena jälle frustreerunult hüüatada: "Miks minu alt alati lina ära kaob?!" :D
Hommik oli tore, pohmakas oli olematu, nagu alati viimasel ajal. Kahtlane.
Ja siis sai nati linnas ringi tripitud. Läksime Konna sööma, mingi pleiss on kuressaares. Täitsa hea toit oli ja täiesti normaalse hinnaga. Peale seda siblisime linna peal ja käisime Rena koolist läbi. Kool nagu kool ikka, klasside ja õpetajatega.
Siblasime linnuses ja linnas ja poodides ringi kuni kopa ette viskas ja tagasi hakkasime tasapisi tulema. Ja siis lõi esimesed sümptomid välja. Hea korralik kurguvalu. Bussis oli päris valus, kuigi ei pannud eriti tähelegi, olime jälle omas mullis. Aga meie mull vist ei meeldinud eriti me kaasreisijatele, kuna üks mammi oma lapselapsega kadus meie taga olevalt istmelt päris kiiresti minema teise koha peale istuma :P
Sõitsime linna ja tulime järve selveri juures maha, bussijuht oli tore ja lasi meid foori taga välja. Ostsime hunniku toitu, tiba medikamente ja mulle eluseksikad päikeseprillid. Jah, ma olen nüüd veel kuumem. Ja siis siblisime Rena poole kuna mind koju ei lubatud, isa tahtis tiba pidu panna. Mitte et mul midagi Rena pool ööbimise vastu oleks :D
Aga kurguvalu ja palavik lõid õhtul ikka päris korralikult välja, jõin sääl teed ja neelasin paracetamoli, see tõmbas pildi enamvähem sirgeks.
Magamaminnes oli enamvähem, aga kuskil viie paiku kiskus silmad jälle lahti millegipärast. Ahjaa, mul hakkas ilgelt külm ja ma pugesin ühele räigelt külje alla et sooja saada :P
Tegi teine mulle siis kenasti kell 5 hommikul teed ja istusime tunnikese üleval, kuulasime muusikat ja ajasime juttu. Väga armas.
Ja uuesti magama.
Ja kogu päev möödus tegelt niimoodi. Ma olin voodis siruli, Rena tassis mulle teed ja tabletti ja toppis kraadiklaasi ja mässis mind teki sisse. Tõeliselt hoolitsev inimene :) Mul pole elu sees nii head haigestumist olnud, olenemata mu sitast enesetundest oli mul niivõrd hea enesetunne :P Tähh Rena, armas emalõvi.
Ja nüüd ma siin istun kodus, tööle ei läinud, ootan õhtut ja üht prinki tagumikku, kes pidi mulle viineripirukaid tooma, kui viitsib teha ja oma nunnut näitama, mis ta cargo pealt kätte saab.
Ohjah, Tõeliselt hea nädalavahetus oli, suva see kaamera ja haigestumine. Lihtsalt oli kogu aeg hea olla, kõik muu on kõrvaline.
Aga aitab sellest hülgemölast, mis ma siin nunnutsen. Lähen teen endale nati kohvi ja neelan ehk mõne tableti veel sisse.

Ahjaa, ja paar pilti ka Saaremaast teile, silmailuks.

Päiksekene:

Ja mina oma prillidega:


Njoy.

lõpuks ometi.

Ma saan täna hakata kodu poole liikuma. Jess. Töö on valmis, liin töötab, kõik on enamvähem ponx. Nüüd tuleb lihtsalt õhtuni ringi hängida, siis lennukile karata ja shanghaisse põrutada. Ja sealt edasi kenasti soome. Lend shanghaist soome kestab 10 tundi, grrrr. Ah noh, eks proovib magada.
Praegugi väsinud. Viskasin "do ot disturb" sildi ukse külg, heidan külje maha. Ei viitsi midagi tarka teha. Eks näis, millal Lance siit läbi käib. Ta pidi mulle suitsu tooma, et ma saaks seda tööle kuttidele viia. Vot.

DougStanhope

"If god was a woman she would have made cum taste like chocolate."
"Yea, but he had to make it taste like bleach so you'd remember to do the laundry."

Kolehuumorit natuke. Tuli lihtsalt praegu meelde. Doug Stanhope on hääääää.

Grrr

Ma pean vist jälle arstile minema. Krt küll, mu rindkere on ikka veel valus. Inimesed, ostke omale pehmed diivanid!!!!!
Mis juhtus? Oh ei midagi, passisin teadud inimeselooma juures ja nagu ikka kombeks on, et telekat vaadata ei viitsi mina diivani peale minna nagu normaalne inimene, vaid hoopid diivani tagant viskun diivani seljatoe peal, mis tänu ÜLIKÕVALE diivanile tekitas tunde, nagu kogu mu rindkere oli sisse löödud. Mingi minut-kaks ei saanud hingata. Ja see sündmus toimus mingi nädal-kaks tagasi ja siiamaani valutab. Ma loodan, et ma miskit ära ei murdnud sees. PEHMED DIIVANID!!! See oli teine kord, kui ma korralikult selle diivani peal haiget sain, esimene kord oli, kui ma hooga sinna peale maha istusin ja oma selja käsitoe vastu ära kraapisin. Aia.

Täna oli... huvitav. Kottigi ma eriti ei teinud. Vaatasin pealt, kuidas hiina poisid üht masinat modisid. Fun fun.
Aga selle eest õhtusöök oli tore.
Ussiviin!!!
Jah, sai seda kaanitud tiba. 100 grammi osteti kahe klaasi sisse. Pool mulle, pool neile, ja Exiu kallas oma klaasist ka 2/3 minu klaasi. Njah, kange kraam.
Ja sorri paps, ei osta ma sulle seda. Liitrine pudel maksab 200 euri. Kreisid hinnad. Tegelt oli täisa joodav asi, ei olnudilgelt nilbe. Parem kui puhast viina juua.
Homme peaks teoorias viimane tööpäev olema. Eks vaatab, mis homme juhtub, kas saab liini tööle või mitte. Homme alles proovitakse. Ma loodan, et midagi koledat ei juhtu, ma tõesti tahan juba koju saada. I miss my peeps.Eriti ühte teatud indiviidi ;)


Ahjaa, enne kui meelest ära läeb, siis peale ussiviina joomist hotelli tagasikõmpimise ajal pakuti mulle "very powerful yes, maybe you want a girl?"Ehk siis pakuti natuke õhtust meelelahutust et kogu seda pauerit, mis ussiviinast sain, ära kulutada mõne õilsa eesmärgi, nagu iseenda rahuldus, tarbeks. Aga ma ütlesin ära, ei ole mulle tarvis hiina hoora mu kaloreid kulutama. Ei ole mul vaja hetkelist rahuldust, kui mind kodus ootab midagi märksa paremat. Oh jah, tahaks juba kodus olla.

mmm

Okei, võtan sõnad tagasi.
ÜLDJUHUL hiinlased suppi ei oska keeta, on paras lurr saast aga tänane krevetisupp...
Ossa mis maitseelamus.
Täitsa pael kohe kui hea võib üks asi olla.
Ja seda suppi sai ka pulkadega süüa ;)
Terved koorega krevetid supi sees, pulkadega nokid välja ja lutsutad koore seest ära, siis lürbid lusikaga leeme peale.
Mitu korda ma olen juba öelnud, et mulle meeldib siinne toit?
No igatahes, meeldib :D

Loodi ajamine on hirrrrrmus

Jah, eks sa katsu tonnist masinat, millel on kuus jalga, loodi ajada. Jube ajudenuss.
Enivei, teisipäev käes juba, polegi enam palju jäänud siin. Polegi eriti mdiagi tarka teinud viimasel ajal, eile oli niisugune huvitavalt igav päev. Tööd eriti ei teinud, muud ka mitte.
Aga söömas sai ikka käidud. Mõnus resto oli. Meile anti omaette tuba lausa restos, kus oli telekas ja konditsioneer. Ohhhh mõnus. Mida me sõime... mingit liha pulga otsas, igast juurikaid, ja mingi suur pott seamaouppi oli vist ka. Tase või mis? Mingit muud ködi oli ka, aga ei jää kõik melde ja ma ei küsigi, misasja ma söön. Lihtsalt proovin ;)
Ja siis koju ja tuttu.Enamvähem õigel ajal sai magama isegi, mingi pool üks. Aga väss oli ka peal pikast töönädalast :D
Täna oli ... raske.
Magasin küll pikalt aga millegipärast oli hommik nilbe. Ja läks päeva poole aina hullemaks. Lõunale läksime oli tiba sant olla a kui tagasi nokia poole hakkasime jalutama... ohhhh. Pea lõhkus nagu hull ja päike.... teate kui vastik on haigena valgust vaadata? Kujuta ette nüüd et sa vaatad Hiina päikest. Vot. Silmad kinni läksin tagasi. Kohapeal oli ka parajalt sant, pea oli niiii valus. Ei saanud korralikult liikuda, kuna rappudes oli hullem vel. Aga tööd oli vaja teha. Tegime masina installatsiooni ja ajasime seda loodi. Oh kui rõve. Konveier oli liiga kõrge, modisime seda natuke, et enamvähem õigele kõrgusele saada.
Ja siis hotelli tagasi. Neelasin siin kaks paracetamoli sisse ja nüüd jälle inimese tunne sees. Hea, et apteegis seda ikka pähe määriti, kulub täitsa ära.
Eksnäis, ehk homme on parem. Ma loodan küll. Ei taha haigena viimseid hiina päevi mööda saata.
Ja ei, mul EI OLE linnugripp!

Süümekad on. Jah ma olen ikka eriti perversselt hea inimene, no sorri. Aga on. Ma ei ole üldse tegelt selline vend, aga näed, kukkus nii välja seekord. Ohjah, ei tohi mingeid x-blogisid ikka lugeda.

Kalale! Kõik kalale!

Sai siis pühapäeval kalal käidud. Jah, ma käisin Hiinas kalal.Ritv käes, õng vees, 3 tundi kai peal. Tore oli, rahulik ja soe. Ja nüüd ma saan öelda, et tead, ma olen Hiinas kalal käinud. Aga kalalkäik polnudki tipphetk, tipphetk oli see, et se kai, kus me kalastasime, on tegelikult üks sitaks tasemel restoran. Istusime siis neljakesi, mina, Exiu ja kaks tema sõpra ja sõime. Oh sa raisk kuidas sõime. Suur vaagen keedetud krevette, suur vaagnatäis... okei, ma jätan selle "suur vaagnatäis" eest ära, kuna kõike oli suur vaagnatäis. Krevetid, siis üks suur küpsetatud kala, krabid, merekarbid koorega, merekarbid kooreta kastmes, sealiha suurepäraselt küpsetatud, hautatud juurviljad, hautatud salat, siis mingi kange kange riisiviin, vähemalt 35-40 volli mis me kinni pistsime ja head Hiina õlut. Ja kui kõik see oli otsas ja kõht oli ääreni täis, siis toodi veel üks suur küpsetatud kala, mis oli vürtsikas ja oh kui hea. Perfecto. Kadestate mind juba jah?
Nii, palju see kõik maksis, kindlasti tahate teada. Kogu krempel maksis kokku umbes 500 eesti krooni. Ja mina maksin sellest täpselt mitte kui midagi. Mõnus ;)
Mind on söögitatud-joogitatud siin juba 4 päeva ja ma pole oma rahakotti kordagi paotanud, ainuke asi, mille peale ma oma raha olen pannud, olid mu riided ja nipsasjad, ja need kolm õlut, mis ma täna poest ostsin. 3 õlut - 12 kohalikku, mis teeb umbes 18krooni. Ja õlu on 600 ml ja täitsa joodav. Nati lahja ju on, kõigest 3.1 aga pole viga, maitseb täitsa talutavalt. Ja peale kõike seda head paremat tulin õhtul koju. Hiina poisid kutsusid õhtul veel karaokesse ka, aga ma olin täitsa omadega läbi. Öösiti magan ma kuskil 4-5 tundi maksimaalselt, ajavahe tapab. Ronisin oma tuppa ja lõõgastusin niisama. Ja plärasin mõne teatud indiviidiga juttu msn-is. *khm* Rena *khm*
Täitsa tema süü, et ma päeval nii kudend välja näen, ei lase ta mul öösel magada, üritab kaissu kogu aeg pugeda, mis sest, et ta 6500 km kaugusel on.
Aga see selleks.

Täna oli ka täitsa tore. Täna on pühapäev, ja ma käisin tööl. Terve pika päeva tegin tööd. Kohtusin Lance'ga, Hiina service-tiimi juht vist on. Igati hea, et Lance ka tööle tuli meiega, ta oskab high speed routerit ikka TUNDUVALT palju rohkem kui mina. Mul oligi nagu niisugune superviisori amet täna, peamiselt Lance rabas,Exiu ja mina vaatasime pealt ja jätsime meelde, mis tema tegi.
Nati halb on käia tööl siinkandis, neil on kombeks alles mingi pool kümme end tööle vedada, mis tähendab, et peab kohapeal passima mingi kuueni ja siis hakkab jubapimedaks minema. Pimedaks läheb küll kiiresti. Seitse on juba peaaegu täitsa kott väljas. Ei tea, kas julgen üksi ronida ringi jõlkuma pimedas siin. Samas, pea kommertstänaval pole ehk hullu, see niisugune äge tänav, mis on kuskil kilomeeter pikk ja äärest ääreni poode täis. Peab sinna uuesti trippima minema mõnipäev, nänni otsima, ehk on midagi head leida. Muidu tibid kodus hakkavad jälle nipleid väänama ja käsivarsi hammustama, et miks sa midagi meile ei toonud.
Enivei, käisime siis täna routerit ümber seadmas. Kohutav tegelikult. Mingi kodukootud gripper taheti sinna ....
Oot, mida ma sellest räägin. Ei saate lugejad ei aru ega tohigi saada, pole see teie asi, mis tööl meil on. Salastatud inff:P
Enivei lõunapaus oli tore. Ma kuulsin, et kui Kristo siin käis (mu töökaaslane) siis ta ei saanud lõunapausil käia, kuna talleabsull ei meeldinud siinsed toidud.Ei saa aru ma sellest, minu arust on kogu toiduvalik siin niivõrd võrratu, et kahju lausa koju kartuli ja sealiha peale tagasi minna. Isegi täitsa tavaline lõuna nokias, mille eest mitte miskit ei pea maksma, on hea. Riis, juurviljad, erinevad lihad, puuviljad... mõõõõnus. Ja saab pulkadega riisi süüa küll. Ma hakkn juba vaikselt õppima pulkadega sööma. Polegi nii raske, kui alguses tundub. Harjutamise asi. Natuke ju lödistan aga mis sest.
Ja lauakombed on ka head neil. Ei ole võimalust, et keegi endale nii palju ette tõstab, et midagi nende nina ette söömata jääb. Laua keskel on erinevad liuad toiduga ja igaühel on nina all väike kruus, väike kauss ja taldrik. Alustuseks valatakse tassi sisse tiba teed, loputatakse sellega tass puhtaks ja valatakse pulgad üle, et neid ka puhastada, igaks juhuks. Siis see tee kaob kuskile üle ääe või kuskile eraldi kaussi ning siis saab sööma hakata. Süüakse nii, et pulkadega tõstad endale liua pealt mingi toidu palukese, kas siis tüki liha, kreveti, kalmaariviilu, juurvilja, mida iganes ja paned selle oma väikesesse kaussi ja siis sealt seest sööd selle ära. Nii, et enamvähem ampshaaval võtad suure liua pealt süüa, paned oma kaussi ja sööd. No sa ei pea seda kaussi maha panema, aga tõstad omale kausi kohale, et sa ei lödistaks. Ja kui tükk on mitu ampsu või on mingi kondine seatkk, siis toetad selle tüki oma kaussi ja järad seda, ning kõik mis üle jäb, kas siis krevetikoor, merekarbi karp või seakont läheb kas siis taldriku peale või kui taldrikut polesiis kuhja laua peale. Ja niimoodi kuni kõht täis. Ja kõht saab enne täis kui toit otsa,sest niipea, kui Hiina poisid näevad, et liuad hakkavad tühjenema, tellivad nad kohe midagi juurde.
Täna peale tööd sai ka kuskile restosse põrutatud, mina,Exiu ja Lance. Teate, et menüüd on siin nii suured, et nendega võiks kellegi ära tappa. Hiiglaslik pappkaust.
Enivei, poisid siis tellivadasju ja küsivad minult ka, et mis ma tahaksin. Mina ei oska mitte sittagi kosta, ma ei saa aru, mis asju siin menüüs on. Kehitan siis õlgu ja nad tellivad ise igasugu head paremat.
Mingied häid hautatud võrseid, suur küpsetatud kalmaar, mille iminappasid sai näritud, kondist loomaliha, mille nahk oli kuidagi nii imepehme ja krõbe-hea, mingisugune magus munapannkook ja mingi imehea hautatud loomaliha kondita, mis oli väga pehme ja maitsev. Oeh, nii megahea toit kogu aeg.
Ja kõht pole ka veel lahti läinud, nagu väideti, et läheb. Küllap ma tegija lihtsalt.
Ja peale sööki hotelli tagasi, ma tiba kiirustasin, kunaRena pani jooksuga laeva poole, et Rootsi jõuda ja sain siis tiba temaga veel vestelda, enne kui ta ära kaob kuni neljaäevani msn-st.
Nojah, telefonitsi saab ka rääkida, aga... khm, 35 kr minut. Tore ikka, et mul firma telefon on :P Ma lihtsalt loodan, et mul mune maha ei võeta, kui ma liialt suure arve tekitan.
Ja need kolm õlut, millest ma rääkisin, ostsin ma täna, peale restot. Mõtlsin, et hea kulistada.
tulin tuppa, rääkisin Renaga kuni ta jooksu pani ja siis tuli nii hirmus uni peale, et lausa kohutav. Kukkusin oma hiiglaslikku voodisse pikali ja magasin nii 45 minti, kuni külm hakkas. Tõusin siis püsti korraks, et korralikult magama minna ja nitaki, uni nagu peoga pühitud.
Ja istun ma nüüd siin, joon oma õlut ja kirjutan.
Oh, btw, mu toas pole mitte mingisuguseid lauariistu, pole pudeliavajat. Nusserdasin 10 minti, enne kui pudeli lahti sain.Õigemini, nusserdasin 10 minti enne kui mulle pärale jõudis, et ma ostsin mitu pudelit ja saan ühega teise lahti teha :P
Vot.

Jei uus käsn

Vot, telefon tuksis ja tuju sitt. Paras porno ikka on selle telefoniga. Kaks asja juba näkku pannud selle tripi jooksul, kõigepealt roamingu puudumine ja siis mingi faking telefoni purunemine. Kuulda lausa kuidas telefoni sees mingi kaabel lahti on, krõbistab teine seal. Pilt on valge ja muud polegi. Aga pmst ta töötab :D
Käsikaudu lülitasin sisse, panin pin-i ära ja ajasin kaabli taha, sain vähemalt kõik kontaktid telefonist kätte. Lisasin raiped kenasti oma uude plönni, mille ma ostsin u. tund aega tagasi mingist moblapoestsiin 350 kohaliku eest. Nokia 1110i. Parajalt kole plönn, aga vähemalt saab helistada.
Enivei, eile sai siis mingi kella neljani üleval istutud, kuna ajavahe annab ikka kenasti tunda. Aga pole hullu, vähemalt oli tore neli tundi, niikaua kuni inimesed vaikselt juba teisel pool maakera hakkasid ükshaaval minema tiksuma msn-st. Aga pole hullu, saingi tuttu minna.
Und oli tegelt suht vähe, mingi pool üheksa ajasin silmad lahti, vaatasin ringi ja mõtlesin, et kuradile, nii vara ma ka ei viitsi silmi lahti kiskuda. Unistasin siis veel tunnikese kuni Xiao helistas ja kutsus hommikust sööma. Kena. Läksime siis hotelli restosse hommikueinet võtma, mis minu puhul koosnes viilust vorstist, kahest tükist mingist lihast, viilust röstsaiat ja klaasist mahlast. Jah, ma olen räige õgard. Ja peale hommikusööki trippisimegi mulle telefoni ostma.
Kuradi hea ikka, et mul oma Hiinlane kaasas on siin, ta suhtleb minu eest poemüüjatega ja räägib alesid mulle välja. Ma olen sitta kanti raha kokku hoidnud tänu temale juba. Eks näis, mis tänane päev toob. Ei kujuta ette, mida perset üldse teha. Võibla läeb kuskile ringi siblima.
Vaja viis päea veel siin veeta, tegelt eriti ei viitsi. Hiina hiinaks, ma olen kodune inimene. Ma saan aru küll nüüd, miks ma pole enne kunagi Eesti piirest välja jooksnud, pole vajadust. Nagu vahet oleks eri maade vahel. Pole siin see kultuur ka midagi nii erinv, täitsa ära läänestunud kõik. Lihtsalt kogu aeg tundub, et kõik mehed on vihased ja kõik naised näevad välja 15 aastased. Oh well, pole hullu.

Soe on

Oeh, väljas on palav. PALAV! Higistan nagu siga kütel. Niisiis, öö möödus suhteliselt raskelt. Vähe und. Panin mobla kella seitsmeks helisema, ise jäin mingi kolme paiku magama. Okei, helises, viskasin raisa eemale ja unelesin mingi poole üheksani, siis vedasin end maast lahti ja helistasin Xiau-le, mu kontaktide. Ta ütles, et tal on kire, et ta ei jõua siia enne lõunat. Fain. Voodisse uuesti pikali. Tegelt kõigepealt siiberdasin ma nati õues ringi ka. Ja siis uuesti voodisse. Ei viitsinud riidest lahti võtta, niisama riietega. Tiksusin voodis kuni mingi 11-ni, kui kargas mingi räige koristusbrigaad tuppa ja hakkas siin askeldama. Vedasin end maast lahti ja ronisin arvuti taha, trükkisin nati kuna nad ära läksid ja siis uuesti tuttu. Virelesin voodis kuni kaheni, siis leidas Xiau kohale ja panime padavai Nokia tehasesse. Nussisime seal selle masinaga kuni kuueni, saime asja jooksma ja siis tagasi, hotelli. Fakk dušš on hea. Väike dušš, nati netti ja siis läksime välja sööma.
Igati normull toit on siin kandis. Mind hoiatati, et toidu peale läeb palju raha, aga peetigi. Tuleb lihtsalt õigesse kohta minna. Siiberdasime hotellist nati kaugemale kuskile restosse, kus vitsutasime sisse mingi ilgema vaagnatäie väga vürtsikaid krevette, juurvilja, kala, kana, loomaliha ning arve tuli kokku mingi... 60 kohalikku ehk mingi sada krooni vist.
Ahjaa, sai kohalikku õlut ka proovitud. Teate, et kui ikka on nii palav, et kui sulle puhur 19 kraadist õhku pähe puhudes tunned nagu oleksid paradiisis siis maitseb see 15 kraadine (temp) õlu ka imehästi. Ja pudel on 600 ml! Woohoo.
Peale seda söömingut läksime kaubandustänavale riideid ostma. Meil kummalgi polnud üldse riideid siia kaasa võetud, ainult need asjad, mis seljas olid. Leidsin omale imeilusad nahksed sandaalid, mingi 300 krooniga, kaks kena särki, kaks paari lühikesi pükse, umbes 100 krooni kokku ja nati nipsasjakesi paarile plikale ;)
Täitsa mõnna.
Küll aga ütles mu telefon raisk üles, täiesti kohutav. Töötab aga pilt on eest valge. Kaabel sees lahti. Peab vist homme kuskile tehnikapoodi jooksma ja mõne odava plönni leidma mis minu kaardiga töötaks. Vaja kõnesid vastu võtta ju ikkagi. Ja mitte ainult vastu võtta vaid ka teha.
Tra kell on palju. Pool neli. Aga und ei ole, eesti reziimis alles. Kell seal alles pool üksteist.
Plärasin Renaga pikalt läbi mingi nilbe msn-i.
Hiina enda võimas tulemüür blockib msn-i ära, pean mingit webi versiooni kasutama. Aga noh, saab hakkama. Lihtsalt videopilti ei näe.

Peaks nati dokumentatsiooni täitma millaski. Homme vaatab, trükib.
Aga ma ronin nüüd magama, loodetavasti mu hiinlane helistab ja ajab mu üles enne kui see hävitajate kari peale lendab mu toale. Ja saab uue telefoni.Vot.
Enivei, eks vaatab mis head homme juhtub. Pidime linna peale minema trippima.

Esimene mulje

Tra kui igav on lennujaamas passida.
Kõik algas nii imeilusasti, siblisin töö juures hommikul ringi, sain igast head kraami, mis kaasa võtta, ilgema hunnikuraha ja muudki totakat, siblisin kenasti varakult lennujaama, kus sain Renaga kokku, istusime, ajasime poolteist tundi juttu, tore oli. Ja siis lennuki peale. JEI! Tra eriline krüsa ikka oli see saan millega meid soome lennutati. Aga töötas. Ja tegiigasthäid trikke nagu rappus ja kõikus ja huilgas.
Ma sain teada, et mulle meeldib lennata. Igati äge on taevalaotustes rappuda.
Sai siis soome, seal sai tibakese istuda, nii poolteist tundi, polnud väga hull. Ja sealt kenasti Pekingi lennu peale. Oh jah, bisness klass on ikka hoopis teine tera kui economy. Jalaruumi rohkem kui küll, istmed igat pidi seadistatavad, käputäie nägude peale kolm teenindajat, padjad, tekid, muusika, toit, jook.... krt harju või ära.
Sai kenasti taevalaotusesse põrutatud seitsmeks ja pooleks tunniks.
Kui kõrgus oli juba enamvähem stabiliseerunud siis hakati räigelt toitu ja jooki ette tassima, ma eeldan, et teenindav personal ei viitsi eriti nusserdada, joodavad-söödavad täis ja siis kõik vajuvad nagunii magama. Ja juhtuski nii, kaks tunnikest sellest seitsmest ja poolest oli lennatud, kui minu silm kokku vajus mu ülimugavas lamamistoolis ning ülejäänud reis möödus uneledes. Nii kui ärkasid oli kutt kohe krapsti kohal "Would you like some breakfast now sir?"
"Uh... sure. A cup of coffee please."
"Coffee, very well sir."
Ja toob mingi ilge liuatäie puuvilja, saiakesi, võid, marmelaadi ja tibatillukese tassi kohvi ning klaasitäie apelsinimahla. Mina kui alati hommikuti suure söömaga inimene kugistan ühe ampsu saia, kaks maasikat ja tüki ananassi ning rüüpankohvi peale ning ajan sele liua uuesti oma nina alt minema.
Ja enamvähem õigel ajal, hakkasimegi just maanduma.
Aga raisk, siis hakkas kogu nuss peale. Esiteks - mu telefonil pole roamingut peal. FAKK!!! Ma ei saa helistada. Ostsin Pekingi lennujaamast telefonikaardi, et saaksaparaadist paar kõnet võtta, helistasin Carolile, PekingiCSS osakonna asistendile.Seletasin talle, et mul telefon ei toimi, roamingut pole, et võtku tallinna CSS-ga ühendust ja las nad parandavad. Tema vastu "Contact Marina yes? Contact Marina. "
Ma loodan, et talle ikka jäi melde öelda ka "Marko phone not worky worky" või midagi sellist.
Kuid siis, ülla-ülla, vaatan mina jahmunud ja teadmatu pilguga ringi, kui kargab ligi mingi end. "Where are you going?Ticket, give me your ticket!"
No fain, näitain talle. Võtab ta pileti ja "Ah, Zhenzhen, ok, follow me."
Veab ta siis mu õigesse kassase, kus checini teha, räägib seal omadega läbi, tõstab mu kohvrit, no mida kõike taei tee. Ja sii - tsahh - "Your flight has been cancelled."
FAKK! TRA!
Okei siis, võtab ta mul kratit ja lendame kuskile registratuurikasse. Paneb ta mu kaugemale kuskile posti äärde seisma, võtab mu pileti ja passi ja ütleb "Wait here."
Ootan ja ootan ja ootan, pool tunnikest,taseal vaidleb kassas. Tuleb siis, trillallaa, uue piletiga.Et tema vahetas ära, sain uue lenu peale, mis läheb mõnusad 3 ja pool tundi hiljem. No jessss. Aga pohhui, vähemalt sain lenu peale. Tore, vend ka rõõmu, kõik okei, viib mu check-in laua juurde ja ütleb "Here, ome here at one o'clock. Check in at 1"
Kell oli siis pool kümme. Ja enne kui ära läks, tuli ta uust "Now you pay me"
No fain, eks ma seda ootasingi, sellised vennad siin siblivad ringi jah, kellel on silt rinnas ja otsivad hämmeldunud ja segaduses turiste, keda siis õigesse kohta karjatada. o tore, küsin siis, palju ta tahab.
"Five hundred."
"No way, thats too muh. Ill give you a undred."
"nooo noo, i got you a new ticket, last ticket, only one tickt was, me got you ticket, my friends around here, we got you ticket. you pay me. 400."
"No, thats too much, i'll give you 200."
"No no no, you no want tickt, me take it back, it last ticket, come on, pay me. 300."
"HOW ABOUT 250?"
"No no nom 300, me got you ticket. "
Ah putsi, ei viitsinud mavaielda temaga. Andsin talle 300 jüaanikätte ja läks taminema, vähemalt sain kiiresti asja aetud.
Kwna,hakkan siis tikusma vaikselt. Ise unine, ajavahe taob jalaga perse, ootan ma oma lenduja ootan ja ootan ja ootan. Tra jubedus. Aga tuli aeg kätte, kell sai pool üks, siiberasin vaikselt ringi, et mite magama jääda, kui üks tibi võttis varrukast kinni ja pani "Show me ticket,show me your tickt."
Hakkab jälle pihta... tra.
Näitasin ma siis piletit kui ta selle võtis, ütles "follo me" ja punuma pani, ei jõudnud ma protestida ega midagi. Lendas siis õige kassa juurde,pani mu sinna sitima ja ütles "Me help you, you tip me.
Kena.
Sainveel 0 jüaanist lahti,aga pohh. Seisan masabas, jõuan check-in pleissi, annan oma piletikontsu, passi ja kohvri kui vendhakkab ohkima ja puhkima ning ütleb mulle siis "This flight has been delayed. It flies away at 16.50 so you come check in at 15.20"
FAKK FAKK FAKK!!!
3 more hours! GAAAAAD!
Ja nüüd ma siin istun, igavusest ogaraks minemas, telefon ei tööta, internetti pole, ja lend läheballes 3 tunni pärast, mis tähendab, et zhenzheni jõuan ma alles hilja õhtuk. No tere tali.
Kui hotellis wifit pole siis ma hakkan seda tuba tükkhaaval juppieks hakkima. I so hate waiting at airports.
Eks vaatab, kui hotellis wifit saan, siis mailin tööle, hiinlastele ja postitan selle huinjaa blogisse.
Ütle nüüd veel, et sa ei oleks küll julgenud hiinasse minna Rena :P
Ja suure lennujaama õpib ikka päris kähku selgeks, kui seal ikka seitse tundi passida. Eks vaatab, mis edasi saab. Äkki saab kenasti nüüd lennukile, siis zhenzheni, sealt takso peale ja hotelli magama.Oleks hea.
Ja siis uuesti järgmine reede zhenzhenist shanghaisse, seal öösel kuskil vaja magada, ja hommikul suure lauluga soome poole tagasi. Juhhei.
Aga kurat teab, ehk on see kõige hullem osa alles ees, ei kujuta ettegi, mis sitta võib hakata hiinlastelt selle masina kohta tulema. Ja ega seegi hea pole, et ma pole elu sees neid isiklikult palju käperdanud. Aga vähemalt pole vaja sinna minna mõnda viga otsima ja likvideerima, kõigest vaja käima panna nii, et ta ka töötaks. Grrr...
Viiekümne mindi pärast lähen uuesti checkini, vaatan, mis mulle räägitakse.
Ja läppari klaver on... teistsugune. Tiba harjumatu. Ärge pange näpukaid tähele, ikka juhtub.


-edit-

Arvake ära mida? Jah! Lükkus veel edasi! 2 tundi! Happy times. Pedekari on see lenduritepunt. Aga selle eest on parmaadid siin äärmiselt organiseeritud. Siin lennujaamas on kari prügikaste, mis käivad alt lahti ja iga 3-4 minuti tagant käib mõni sinna sisse piilumas. KOrjavadniimoodi ükshaaval pudeleid. Tase vaadata.
Putsi, peaks mõne pildi tegama. Saaks vähemalt siis lennujaamastki pilt, ja pärast riputaks üles, kui oskan. Sest ega see lihtne pole.
Nõnna, kui uus lennu aeg on 18.50 ja check-in on poolteist tundi enne seda, iis tähendab, et check-in on umbes 17.20.
Ja praegu on kell... 15.00!
Tra kui hea.Ei kujuta ettegi, mis kell ma üldse hotelli niimoodi jõuan, kui jõuan. Ja maarvasin, et saan ühe õhtu mõnusasti linna peal trippida, aga näed, mitte kui sittagi. Magama kohe.
Peaks vahepeal mõne poe siit üles otsima... magu teeb imelikke häälitsusi. Aga need poeraiped on kõik ülemisel korrusel ja sinna ma oma vägeva rikšaga ei saa. Siin niisugused kolme rattaga kärud, nagu tallinna lennujaamaski. Viskasinoma kotis sinna peale ja ise istun kõige otsas veel.
Ja arvuti kell näitan 10.00
Jeee. MIllegipärast on kogu ärevus asendunud täieliku pohhuiismi ja nördimusega. Agavähemalt ei pea ma vaatama, kuidas üks saksa onu meie MLT-d peedib, muahahahhaaaa.
Projekt, mille esikontakt peaks teoorias olema mina, aga näedsa, mina olen hiinas ja ilma TELEFONITA!!!!!!!!
Poooorno.
Väga pikk blogi sissekanne tuleb sellest. Anna veel Markole arvuti ja sita kanti vaba aega, mida ta peab kulutama vahtides väikeseid kollaeid mehikesi.
Ja tegelt pole nad nii kollased midagi, egaka pisikesed. Lühemad on. Trend on sinnapoole, et pikkust on tiba vähem, aga muidu on vormis täpselt samasugused nagu ka meil seal euroopa mandril. Ja pole nende silmad kamidagi niipilukil. Mõnelmuiugi on, aga üldiselt on suhteliselt talutav.
Aga jah, ma proovin mõned pildid teha.

-edit-

Okei, aitab piltidest. Ei viitsi plõksida, pole eriti palju huvitavat siin. Ja need "abistajad" poevad kogu aeg külje alla a'la "ma aitan sul oma lend üles leida"
Tore muidugi, aga mul on see lennujaam juba enamvähem peas.
Grrrr ütleks selle peale. Kopp on ees ja sahk on taga, ei viitsi enam siin ringi keksida. Üldse ei viitsi. Kuigi nagunii see lend kas lükatakse veel edasi või canceldatakse päris ära. Faking jura. Atraktiivseid inimesi on ähe, igav on ja iga kord, kui ma seisma jään, tikub räige uni kallale. Bleh, Hiina...



-EDIT-


Nõnna, nüüd siin juba reede õhtu, mõtlesin, et teen midagi tarka.
Palun, lugege pervod.
Pärast ehk kirjutan juurde.

Ümmm...

Peaks midagi uut kirjutama, viimati sai seda pleissi siin risustatud ikka pääääris ammu tagasi, ja pealegi veel niisuguse hirmsa halaga.
Oooooehhhhh...
Ma käin tööl. Jälle. Puhkus oli nii hea.
No tegelt, esimene nädal oli huvitav, teine oli HEA, kolmas oli kuidagi sitt ja frustreeriv ning depressiivne ning neljas hakkas jälle toredaks muutuma.
Ja nüüd see viimne nädal, kus oli pool puhkust ja teine pool tööd, on ikka päris hää jälle olnud. Enamvähem.
Kõik peale asjade mis puudutavad tööd on head olnud.
Enamasti. peale Käbi hammaste. pureb too ikka eriti nilbelt kõvasti, ma täitsa sant juba.
Me ei viitsi selgitada mis kõik need head asjad on, mis mu enamjaolt rõõmsaks teevad, nagunii keegi seda siin ei loe, ja ma ei viitsi praegu rohkem rükkida.
Õhtu poole ehk.
Ma läen toon pesu pööningult ära.