No sorri, mul nohu :P
Armas kui kõik haigussümptomid, mille najal sind haiguslehele pannakse, ära kaovad aga nende asemele tuleb see kõige nilbem, räige nohu. Viimati kui mul nohu oli, siis ma suutsin tööl olla ja absoluutselt kõik pabersalfad ära nuusata selle nädala jooksul, kus ma ruudolfit mängisin. Ma loodan, et seekord läheb asi natuke kergemini mööda, siiamaani on enamvähem ok olnud.
Tunnikese pärast lähen vaatan, mis mu arstitädi räägib, kas laseb mu tööle tagasi või mitte. Tore oleks, ma kohe üldse ei viitsi kodus passida veel ühe nädala, mitte sittagi siin teha pole. See nädal oli hea, see nädal oli mul seltsi, aga järgmisest nädalast hakkab kool seega Rena siblab saarde ära ja ma saan kenasti rahulikult tööl käia, KUI mind sinna lastakse. Aga ärge nüüd asjast valesti aru saage, see haigusnädal, mis ma siin intensiivselt olen koos Renaga mööda saatnud, on ikka vägagi vägagi VÄGAGI hea olnud.
Ja Potter on... kuidas ma nüüd seda ütlengi ilma, et keegi mulle hambaid kõrri ei lööks... ahjaa, see mulle ju ka meeldib. Igav.
No sorri, ei paku pinget. Käisime eile seda vaatamas, mind eriti ei paelunud. Radcliffe pole lihtsalt piisavalt ilus poiss, et teda 2 tundi ekraanilt vahtida ning šüzee mulle huvi eriti ei pakkunud. Aga vähemalt teistel oli huvitav, seegi hea.
Palju funnim oli Uko riistasid ta juures imeda. Vähemalt jäi purju.
Kes ei saanud sellest aru, siis kujutage ette kõrsi, mis on kõvastunud fallose kuju ja värviga. Igati hea peo käimaajaja või mis? Ja millegipärast meeldib poisslastele nendega rohkem mängida kui neidudele. Hmm... Eks tehke ise omad järeldused.
Ahjaa, ning isakaruks kutsus mind Rena emme. Inimesed on toredad.
reede, august 31, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar