Esimene mulje

Tra kui igav on lennujaamas passida.
Kõik algas nii imeilusasti, siblisin töö juures hommikul ringi, sain igast head kraami, mis kaasa võtta, ilgema hunnikuraha ja muudki totakat, siblisin kenasti varakult lennujaama, kus sain Renaga kokku, istusime, ajasime poolteist tundi juttu, tore oli. Ja siis lennuki peale. JEI! Tra eriline krüsa ikka oli see saan millega meid soome lennutati. Aga töötas. Ja tegiigasthäid trikke nagu rappus ja kõikus ja huilgas.
Ma sain teada, et mulle meeldib lennata. Igati äge on taevalaotustes rappuda.
Sai siis soome, seal sai tibakese istuda, nii poolteist tundi, polnud väga hull. Ja sealt kenasti Pekingi lennu peale. Oh jah, bisness klass on ikka hoopis teine tera kui economy. Jalaruumi rohkem kui küll, istmed igat pidi seadistatavad, käputäie nägude peale kolm teenindajat, padjad, tekid, muusika, toit, jook.... krt harju või ära.
Sai kenasti taevalaotusesse põrutatud seitsmeks ja pooleks tunniks.
Kui kõrgus oli juba enamvähem stabiliseerunud siis hakati räigelt toitu ja jooki ette tassima, ma eeldan, et teenindav personal ei viitsi eriti nusserdada, joodavad-söödavad täis ja siis kõik vajuvad nagunii magama. Ja juhtuski nii, kaks tunnikest sellest seitsmest ja poolest oli lennatud, kui minu silm kokku vajus mu ülimugavas lamamistoolis ning ülejäänud reis möödus uneledes. Nii kui ärkasid oli kutt kohe krapsti kohal "Would you like some breakfast now sir?"
"Uh... sure. A cup of coffee please."
"Coffee, very well sir."
Ja toob mingi ilge liuatäie puuvilja, saiakesi, võid, marmelaadi ja tibatillukese tassi kohvi ning klaasitäie apelsinimahla. Mina kui alati hommikuti suure söömaga inimene kugistan ühe ampsu saia, kaks maasikat ja tüki ananassi ning rüüpankohvi peale ning ajan sele liua uuesti oma nina alt minema.
Ja enamvähem õigel ajal, hakkasimegi just maanduma.
Aga raisk, siis hakkas kogu nuss peale. Esiteks - mu telefonil pole roamingut peal. FAKK!!! Ma ei saa helistada. Ostsin Pekingi lennujaamast telefonikaardi, et saaksaparaadist paar kõnet võtta, helistasin Carolile, PekingiCSS osakonna asistendile.Seletasin talle, et mul telefon ei toimi, roamingut pole, et võtku tallinna CSS-ga ühendust ja las nad parandavad. Tema vastu "Contact Marina yes? Contact Marina. "
Ma loodan, et talle ikka jäi melde öelda ka "Marko phone not worky worky" või midagi sellist.
Kuid siis, ülla-ülla, vaatan mina jahmunud ja teadmatu pilguga ringi, kui kargab ligi mingi end. "Where are you going?Ticket, give me your ticket!"
No fain, näitain talle. Võtab ta pileti ja "Ah, Zhenzhen, ok, follow me."
Veab ta siis mu õigesse kassase, kus checini teha, räägib seal omadega läbi, tõstab mu kohvrit, no mida kõike taei tee. Ja sii - tsahh - "Your flight has been cancelled."
FAKK! TRA!
Okei siis, võtab ta mul kratit ja lendame kuskile registratuurikasse. Paneb ta mu kaugemale kuskile posti äärde seisma, võtab mu pileti ja passi ja ütleb "Wait here."
Ootan ja ootan ja ootan, pool tunnikest,taseal vaidleb kassas. Tuleb siis, trillallaa, uue piletiga.Et tema vahetas ära, sain uue lenu peale, mis läheb mõnusad 3 ja pool tundi hiljem. No jessss. Aga pohhui, vähemalt sain lenu peale. Tore, vend ka rõõmu, kõik okei, viib mu check-in laua juurde ja ütleb "Here, ome here at one o'clock. Check in at 1"
Kell oli siis pool kümme. Ja enne kui ära läks, tuli ta uust "Now you pay me"
No fain, eks ma seda ootasingi, sellised vennad siin siblivad ringi jah, kellel on silt rinnas ja otsivad hämmeldunud ja segaduses turiste, keda siis õigesse kohta karjatada. o tore, küsin siis, palju ta tahab.
"Five hundred."
"No way, thats too muh. Ill give you a undred."
"nooo noo, i got you a new ticket, last ticket, only one tickt was, me got you ticket, my friends around here, we got you ticket. you pay me. 400."
"No, thats too much, i'll give you 200."
"No no no, you no want tickt, me take it back, it last ticket, come on, pay me. 300."
"HOW ABOUT 250?"
"No no nom 300, me got you ticket. "
Ah putsi, ei viitsinud mavaielda temaga. Andsin talle 300 jüaanikätte ja läks taminema, vähemalt sain kiiresti asja aetud.
Kwna,hakkan siis tikusma vaikselt. Ise unine, ajavahe taob jalaga perse, ootan ma oma lenduja ootan ja ootan ja ootan. Tra jubedus. Aga tuli aeg kätte, kell sai pool üks, siiberasin vaikselt ringi, et mite magama jääda, kui üks tibi võttis varrukast kinni ja pani "Show me ticket,show me your tickt."
Hakkab jälle pihta... tra.
Näitasin ma siis piletit kui ta selle võtis, ütles "follo me" ja punuma pani, ei jõudnud ma protestida ega midagi. Lendas siis õige kassa juurde,pani mu sinna sitima ja ütles "Me help you, you tip me.
Kena.
Sainveel 0 jüaanist lahti,aga pohh. Seisan masabas, jõuan check-in pleissi, annan oma piletikontsu, passi ja kohvri kui vendhakkab ohkima ja puhkima ning ütleb mulle siis "This flight has been delayed. It flies away at 16.50 so you come check in at 15.20"
FAKK FAKK FAKK!!!
3 more hours! GAAAAAD!
Ja nüüd ma siin istun, igavusest ogaraks minemas, telefon ei tööta, internetti pole, ja lend läheballes 3 tunni pärast, mis tähendab, et zhenzheni jõuan ma alles hilja õhtuk. No tere tali.
Kui hotellis wifit pole siis ma hakkan seda tuba tükkhaaval juppieks hakkima. I so hate waiting at airports.
Eks vaatab, kui hotellis wifit saan, siis mailin tööle, hiinlastele ja postitan selle huinjaa blogisse.
Ütle nüüd veel, et sa ei oleks küll julgenud hiinasse minna Rena :P
Ja suure lennujaama õpib ikka päris kähku selgeks, kui seal ikka seitse tundi passida. Eks vaatab, mis edasi saab. Äkki saab kenasti nüüd lennukile, siis zhenzheni, sealt takso peale ja hotelli magama.Oleks hea.
Ja siis uuesti järgmine reede zhenzhenist shanghaisse, seal öösel kuskil vaja magada, ja hommikul suure lauluga soome poole tagasi. Juhhei.
Aga kurat teab, ehk on see kõige hullem osa alles ees, ei kujuta ettegi, mis sitta võib hakata hiinlastelt selle masina kohta tulema. Ja ega seegi hea pole, et ma pole elu sees neid isiklikult palju käperdanud. Aga vähemalt pole vaja sinna minna mõnda viga otsima ja likvideerima, kõigest vaja käima panna nii, et ta ka töötaks. Grrr...
Viiekümne mindi pärast lähen uuesti checkini, vaatan, mis mulle räägitakse.
Ja läppari klaver on... teistsugune. Tiba harjumatu. Ärge pange näpukaid tähele, ikka juhtub.


-edit-

Arvake ära mida? Jah! Lükkus veel edasi! 2 tundi! Happy times. Pedekari on see lenduritepunt. Aga selle eest on parmaadid siin äärmiselt organiseeritud. Siin lennujaamas on kari prügikaste, mis käivad alt lahti ja iga 3-4 minuti tagant käib mõni sinna sisse piilumas. KOrjavadniimoodi ükshaaval pudeleid. Tase vaadata.
Putsi, peaks mõne pildi tegama. Saaks vähemalt siis lennujaamastki pilt, ja pärast riputaks üles, kui oskan. Sest ega see lihtne pole.
Nõnna, kui uus lennu aeg on 18.50 ja check-in on poolteist tundi enne seda, iis tähendab, et check-in on umbes 17.20.
Ja praegu on kell... 15.00!
Tra kui hea.Ei kujuta ettegi, mis kell ma üldse hotelli niimoodi jõuan, kui jõuan. Ja maarvasin, et saan ühe õhtu mõnusasti linna peal trippida, aga näed, mitte kui sittagi. Magama kohe.
Peaks vahepeal mõne poe siit üles otsima... magu teeb imelikke häälitsusi. Aga need poeraiped on kõik ülemisel korrusel ja sinna ma oma vägeva rikšaga ei saa. Siin niisugused kolme rattaga kärud, nagu tallinna lennujaamaski. Viskasinoma kotis sinna peale ja ise istun kõige otsas veel.
Ja arvuti kell näitan 10.00
Jeee. MIllegipärast on kogu ärevus asendunud täieliku pohhuiismi ja nördimusega. Agavähemalt ei pea ma vaatama, kuidas üks saksa onu meie MLT-d peedib, muahahahhaaaa.
Projekt, mille esikontakt peaks teoorias olema mina, aga näedsa, mina olen hiinas ja ilma TELEFONITA!!!!!!!!
Poooorno.
Väga pikk blogi sissekanne tuleb sellest. Anna veel Markole arvuti ja sita kanti vaba aega, mida ta peab kulutama vahtides väikeseid kollaeid mehikesi.
Ja tegelt pole nad nii kollased midagi, egaka pisikesed. Lühemad on. Trend on sinnapoole, et pikkust on tiba vähem, aga muidu on vormis täpselt samasugused nagu ka meil seal euroopa mandril. Ja pole nende silmad kamidagi niipilukil. Mõnelmuiugi on, aga üldiselt on suhteliselt talutav.
Aga jah, ma proovin mõned pildid teha.

-edit-

Okei, aitab piltidest. Ei viitsi plõksida, pole eriti palju huvitavat siin. Ja need "abistajad" poevad kogu aeg külje alla a'la "ma aitan sul oma lend üles leida"
Tore muidugi, aga mul on see lennujaam juba enamvähem peas.
Grrrr ütleks selle peale. Kopp on ees ja sahk on taga, ei viitsi enam siin ringi keksida. Üldse ei viitsi. Kuigi nagunii see lend kas lükatakse veel edasi või canceldatakse päris ära. Faking jura. Atraktiivseid inimesi on ähe, igav on ja iga kord, kui ma seisma jään, tikub räige uni kallale. Bleh, Hiina...



-EDIT-


Nõnna, nüüd siin juba reede õhtu, mõtlesin, et teen midagi tarka.
Palun, lugege pervod.
Pärast ehk kirjutan juurde.