
How evil are you?
Nii tore.
Näete, ma olengi hea inimene. Internet ütles, et olen.
Oeh. Aeg pöörleb päris kiiresti mööda maailma liivavälju, pole viitsinud midagi intelligentset kirjutada.
Ma sain ametikõrgendust. Jälle. Tuleb välja, et mehhaanikuks tagasiminemine oli täitsa hea otsus, eriti kuna nüüd kaotati mu eelmine reisimisosakond ära ja mind edutati mehhaanikust tootmiskoordinaatoriks. Mul on nüüd lausa alluvad :D
Ei tea, eks näis, mi juhtuma hakkab. Firma on üldse räiges muutustepöörises, kogu juhtimisstruktuuri muudetakse. Eks paistab, mis sellest kõigest välja tuleb.
Ega mul polegi tegelikult midagi tarka kirjutada. Mina raban nädala sees tööd teha, Rena mässab koolis, nädalavahetustel hängime, kudrutame jne ning siis ikka sama hooga edasi. Ära väsitab, tahaks juba normaalselt elama hakata, ilma selle pideva edasi-tagasi pendeldamiseta.
Sittagi tarka kodus üksi ka teha pole, arvutiekraani võib ju vahtida, aga midag iintelligentset sealt vastu ei vahi. Arvutimängud... gah. Ma olen kas neist välja kasvanud või ei tehta mitte midagi head enam. Pole enam mingit stiimulit istuda arvuti taga ja killida monstereid või ownida n00be või mis iganes need tänapäeva slängisõnad on mängupederastiale.
Njah, vähemalt mängupederastiaga jääb perseauk õigesse suurusesse, samas kõrvade vahel kasvab auk aina suuremaks.
Ilmad on vähemalt enamvähem ilusaks läinud, saab isegi kerge riidega õue minna päikesepaistet nautima. Päikeseprillid, jeee.
Homme (laupäev) ka tööpäev, saab kenasti niimoodi järgmise reede vabaks. 4 päeva järjest puhata on tore. Kui ilmad ka ilusaks jäävad, siis saab ehk isegi midagi toredat ette võtta.