Teksapüksid on suhteliselt karedad. Või lausa abrasiivsed, kui õiget asja nende vastu kraapida piisavalt kaua.

Enivei, elu on lill. Mina olen igatahes häppi. Vähemalt oma eraeluga, töö on nagu töö ikka, jura. Ma ei kujuta ettegi, kui palju nussi ma homme saan nende plönnidega, mida ma olen viiamsed paar päeva kokku ritanud jeblada. Aga vahet pole, juhtub.

Niisiis... reeded on toredad. Sai meeldivalt töölt tulles Rena kohe lennujaamast peale võtta. näe, minu neiu tuleb mulle lennukiga külla ;)
Sõitsim kenasti mu juurde, Rena sai kommenteerida, et ta polegi ammu saanud autorallit sõita, kuna ta emme Rootsis aga vat nüüd sai :P
Jah, raske ikka on, kui pole nädal aega üksteist näinud, aga kellaaeg on ikka veel niivõrd varajane ja vanemlikud autoriteedid on teises toas ning suguelu ei saa täie raksuga jätkata koheselt niipea, kui mudased kingatallad korteriuksest sisse plärtsuvad. Aga mis siis, selle jaoks mõtleski vanajumal välja kuivkiimlemise, mille käigus ma saingi teada, et teksapüksid on karedad. Igaüks võib nüüd ette kujutada millest ma räägin. Aga jah, tore on ikka kui on voodis keegi, keda kaissu võtta õhtul, uni on hoopis parem.
Kas tea teadsite, et Rena teeb igati maitsvat õunakooki? Mina sain seda laupäeval teada, kui me käisime Reelile ja Ummile kooki küpsetamas. Ma aitasin ka, koorisin ja lõikusin õunu :)
Istusime koos, vahtisime telkut ja ajasime plära, täitsa nummi oli. See oli ka tore, kui sõsarad hakkasid maadlema nagu neil ikka kombeks on ja mind inimkilbina kasutati, mille tagajärjel mu selg paigast ära väänati :P Aga pole hullu, pulmadeks paraneb ära.
Ja laupäeval tuli välja, et meie kõigi suur lemmik energiajook "69" on armurohi. Ma ei hakka detailidesse laskuma, aga niipalju võin öelda, et niisugust ööd pole küll ammu olnud. Oleks ehk veel meeldejäävam olnud, kui mind poleks kimbutanud mu sportlik vigastus, mille ma eelmine päev sain, aga pole hullu, igati meeldejääv oli ikkagi.
Ning selle meeldiva õhtu tõttu me pühapäeval mõtlesime, et peaks järgi proovima, kas asi oli selles joogis või oli lihtsalt hea õhtu ning otsustasime, et jalutame balti jaama alkopoodi, ku meie teada müüakse seda meeldivat märjukest. Aga võta näpust, kohale jõudsime, oli pood kinni, tehti inventuuri. Aga meil oli siht selge - 69! Ei andnud alla, istusime trolli peale ja mütsat-mütsat comarketisse, kust sai nii mõndagi head-paremat järamist ostetud, ja ka paar pudelit 69-t.
Meie arvatav 20 mintsine baltas paari pudelit tooma minev tripp lõppes üle tunniajase rännaku ja kotitäie toidukraamiga :D
Kuid pean kahjuks tõdema, et ei, 69 vist ei ole siiski nii hea afrodisiaak kui me lootsime, ju siis oli lihtsalt üks eriline ja suurepärane õhtu olnud, kus kõik klappis.

Aga mis ma siin ikka patran, tore oli. Ja veel toredam on see, et Renal on neljapäev-reede koolist priid, seega tuleb ta juba kahe päeva pärast uuesti linna :D Mina olen häppi.
Elu on lill. Ja teksad on karedad.