Jalakramp ja rebenenud linad... jap, oli hea nädalavahetus :D
Ja mulle hakkab tõsiselt juba mu ohatis pinda käima. Perverssus istub suunurgas, ära ei lähe, takistab igasuguste toredate asjadega tegelemist... tüütus. Ostsin kalli raha eest mingit määret, parem oleks, et see aitaks.
Aga see selleks.
Käbisti sünna oli tore. Nalja sai ja juua sai ja süüa sai ja sõimata sai ja lollusi sai tehtud mida hiljem kahetseda. Ehk siis igati asja ette läinud üritus. See juba nitab, et oli hea sünna, et oli karaskelt joobunud inimesi, kes on mäluaugus ja inimesi, kes olid väga halva enesetundega peale pidu. Ehk siis alkohol tabas õiget kohta.

Täna kuidagi raske päev olnud. Unine ja pime ja veniv... ei tea, ei meeldi mulle nädala algused ja seda mitmel põhjusel, olgu siis selleks kas töönädala alustamine või Rena bussi peale saatmine. Nöme. Keegi minge ujuge saaremaa juurde ja lükake too vastu mandrit, oleks kohe palju lihtsam. Pole meil seda saarekest tarvis.

Aga jah, jalakramp ja rebenenud linad, ehk ühesõnaga kordaläinud nädalavahetus.