Maailmas on ikka väga palju lolle ja koledaid inimesi.
Tere.
Ma pole juba enamvähem kolm nädalat kohvi joonud. Sellest ajast peale, kui mul avastati üks meeldiv maohaavand, või õigemini, sellest ajast, kui mul maos räiged valud hakkasid. Ei, mul ei ole enam maos räigeid valusid, äitäh küsimast, ma neelan mingied kapsleid selle vastu, mis muudavad mu maomahla sama kangeks kui lastešampanja, et ma nii ajaviiteks iseennast ei seediks.
Marijuana in your brain
Makes it harder to ejaculate
Siesta on hea šokolaad, see kookoshelvestega Siesta. Ma olen neid ostnud kahe päeva jooksul juba 9 tükki. 3.50.-
Hea odav šoks. Ja hea ka sellepärast, et ma ei pea seda eriti kellegagi jagama, kuna paljudele kookos ei meeldi, mulle aga maitseb küll. Mis sest, et kookos on looduslik kõhulahtusti. Siiamaani pole eriti suurt säärest allajooksmist märganud, vähemalt mitte rohkem kui tavaliselt. jah, ei ole minul jubedaid kõhuhädasid olnud eriti, ainus, mis hetkel meelde tuleb on see üks laupäev, kus mul kell 3 öösel tekkis kõhugripp ja ma siis järgmised 24h väljutasin nii eestpoolt kui tagantpoolt absoluutselt kõik oma kehavedelikud. Jah, ei ole just parim kogemus, kuid võib hullematki juhtuda, ja on ka juhtunud.
Aga vähemalt klaaskuulid on toredad. Ma küll ei tea, mis ma nendega peale hakkan, aga neid on tore vaadata või mudida või mida iganes. Ja ainult kümme krooni pakk! Vat kui tore. Tehke kaup odavaks, siis inimesed ostavad mittevajalikke asju. Nagunii nende tootmine ei maksa ka mitte kottigi. Ja kindlasti oleks lahe neid vastu seina loopida. Ei hakka kodus proovima, pärast on veel hommikul ärgates perse ja... muudki piirkonnad veriseid täkkeid täis. Ei äitäh. Ma tahaks neid muid piirkondi varsti taas kasutada, seega jääb klaasilõhkumine minu toas täna ära.
Muidugi kui selle asemel hoopis ninna pritsida, siis poleks vast nii hull. Pinosoli nimelt, see hea, õli baasil, ei kuivata limaskestasid. Mul ongi nina seest niivõrd kuiv, et jube kohe, hakka või kätekreemist triipu tõmbama. Samas, mul pole kätekreemi ka, ma panen kuivalt. Ei ole eriline kreemitaja-möslaja-niisutaja tüüp, ma saan ka niisama hakkama.
Kuigi enda tervise huvides võiks siiski natuke soojemalt riides käia, kuigi ma ei tea, kui nilbe ma kõrge kaelusega kampsunis välja näesk, eriti kui ma oleks sunnitud oma nahktagi ka sinna peale heitma. Khm, ei usu , et see eriti popp ja noortepärane välja näeks, ning siis reiditibid ei tahagi mind saada, olenemata sellest, et ma niisama ilgelt seks mees olen. Jah, on tore olla tahetud. Eriti kui oled tahetud kellegi poolt, keda sa ise ka tahad. Kurat küll, reedet vaja.
Mul on tuppa uut lampi vaja.
Jess, reede homikul ei pea tööle minema, saab hoopis arstile ronida, super värk. Ma loodan, et mulle kirjutatakse välja mingeid eriti räigeid antibiootikume, et mul oleks põhjust mitte alkoholi tarbida. Samas, pidimegi alkoholitarbimist piirama hakkama, puhtalt iseenda tervise nimel, palju ikka võib viina juua, ei ole üldse hea see.
Okei ma ei viitsi rohkem, ma olen nüüd rahuldatud. Tänan tähelepanu eest.
kolmapäev, september 26, 2007
esmaspäev, september 24, 2007
kolmapäev, september 19, 2007
Miks on Marko juba mõnda aega õnnelik?
Sest Marko leidis kellegi, kes paneb teda iga päev tundma nagu elu oleks lill, muresid maailmas pole ja elu on ilus. Marko on armunud. Kõige ilusamasse, armsamasse, toredamasse, heasüdamlikumasse neidu, keda ta eales kohanud on. Kellesse?
Rénasse.
Ja miks on Réna särav ja õhetav iga päev? Sest teda armastab üks "keeruline" noormees. Kes küll?
Khm, jah. Õnnelik tüdruk :P
Rénasse.
Ja miks on Réna särav ja õhetav iga päev? Sest teda armastab üks "keeruline" noormees. Kes küll?
Khm, jah. Õnnelik tüdruk :P
esmaspäev, september 17, 2007
pühapäev, september 16, 2007
Sinised pühapäevad
Ei ole üldse toredad asjad pühapäevad, millegipärast on pühapäev minu jaoks kujunenud üheks kõige ebemeeldivamaks nädalapäevaks.
Kuigi igati tore nädalavahetus on olnud. Ja juba neljapäeval hakkas pihta, vähemalt minu jaoks küll ;)
Sain neljapäeva õhtul superfly kätte. Tänan Amanda, et selle edasi saatsid, eks ma korvan sulle postikulud siis, kui me Renaga sulle Soome külla tuleme.
Ja peale seda meeldivat superlinnukese krabamist sai mindud autokooli, mis seekord juhtus venima nii meeldivalt neljatunniseks. Oeh, perse sai tooli kuju selle aja peale. Ma olin juba ära unustanud, kui ebameeldiv on päev otsa koolis passida, tehes põhimõtteliselt mittemidagi. Nüristab ära lihtsalt, ei ole absoluutselt niisugust tunnet, nagu teeks midagi kasulikku.
Aga see selleks, vähemalt sai peale autokooli näha paari säravat nägu :)
Kõigepealt üht säravat Renat, kes rõõmustas kojutuleku üle ja siis üht säravar Renat, kes sai superfly kätte :P
Ning siis sai pittu minna.
Jei, ma tarbisin oma raskelt haige maoga hääd kanget alkoholi. Viin täitsa töötab ja ei tekita vaevusi, woohoo. Ja suurem osa valust on ka är kadunud, paistab, et need kapslid mis mulle traumast kirjutati täitsa toimivad.
Laupäev oli ... huvitav.
Polegi ammu terve päev voodis vedelenud, aga just seda me tegime, kuni kella kuueni. Mõneti täitsa masendav, samas on mõnus kellegi toredaga koos voodis lösutada niisama, ilma vajaduseta kogu aeg kuskile joosta ja midagi teha.
Ja saime väljasõitu teha. Polegi Märjamaal enne käinud. Talukoht oli tore, meenutas oma lapsepõlve, kui ma kõik oma suved vanatädi talus veetsin.
Aga jah, kätte jõudis põhapäev, mis tähendab, et Rena peab jälle saarde minema. Ei ütleks, et ma eriti sillas selle pärast oleks, aga mis teha, koolis tuleb käia, haridust on vaja omandada ja pealegi, vat kui hea on siis jälle üksteist näha nädala pärast :)
AGa jah, raske on näha teda minemas, iga kord tiba raskem, aga mis teha, saame hakkama.
Ja nüüd ma lähen järan oma võileiba rahulikult edasi ja ahistan veel viimaseid hetki Renat, niipalju kui veel jõuan enne kui kalk bussijuht ta minu käte vahelt ära rebib ja kaugele maale ära tassib, kus ta peab hirmsate orapidajate piitsa all nädal aega rasket tööd rügama enne, kui ta korraks puhkehetkele lastakse ja ta saab tagasi kodumaile tulla, kasvõi ainult korraks.
Brrr... Ja mina pean kahe päevaga nüüd koolitama kahele hooldusinsenerile selgeks kogu ericssoni tootmisliini. Äge. Ohjah, ei ole lihtne olla tööloom.
Kuigi igati tore nädalavahetus on olnud. Ja juba neljapäeval hakkas pihta, vähemalt minu jaoks küll ;)
Sain neljapäeva õhtul superfly kätte. Tänan Amanda, et selle edasi saatsid, eks ma korvan sulle postikulud siis, kui me Renaga sulle Soome külla tuleme.
Ja peale seda meeldivat superlinnukese krabamist sai mindud autokooli, mis seekord juhtus venima nii meeldivalt neljatunniseks. Oeh, perse sai tooli kuju selle aja peale. Ma olin juba ära unustanud, kui ebameeldiv on päev otsa koolis passida, tehes põhimõtteliselt mittemidagi. Nüristab ära lihtsalt, ei ole absoluutselt niisugust tunnet, nagu teeks midagi kasulikku.
Aga see selleks, vähemalt sai peale autokooli näha paari säravat nägu :)
Kõigepealt üht säravat Renat, kes rõõmustas kojutuleku üle ja siis üht säravar Renat, kes sai superfly kätte :P
Ning siis sai pittu minna.
Jei, ma tarbisin oma raskelt haige maoga hääd kanget alkoholi. Viin täitsa töötab ja ei tekita vaevusi, woohoo. Ja suurem osa valust on ka är kadunud, paistab, et need kapslid mis mulle traumast kirjutati täitsa toimivad.
Laupäev oli ... huvitav.
Polegi ammu terve päev voodis vedelenud, aga just seda me tegime, kuni kella kuueni. Mõneti täitsa masendav, samas on mõnus kellegi toredaga koos voodis lösutada niisama, ilma vajaduseta kogu aeg kuskile joosta ja midagi teha.
Ja saime väljasõitu teha. Polegi Märjamaal enne käinud. Talukoht oli tore, meenutas oma lapsepõlve, kui ma kõik oma suved vanatädi talus veetsin.
Aga jah, kätte jõudis põhapäev, mis tähendab, et Rena peab jälle saarde minema. Ei ütleks, et ma eriti sillas selle pärast oleks, aga mis teha, koolis tuleb käia, haridust on vaja omandada ja pealegi, vat kui hea on siis jälle üksteist näha nädala pärast :)
AGa jah, raske on näha teda minemas, iga kord tiba raskem, aga mis teha, saame hakkama.
Ja nüüd ma lähen järan oma võileiba rahulikult edasi ja ahistan veel viimaseid hetki Renat, niipalju kui veel jõuan enne kui kalk bussijuht ta minu käte vahelt ära rebib ja kaugele maale ära tassib, kus ta peab hirmsate orapidajate piitsa all nädal aega rasket tööd rügama enne, kui ta korraks puhkehetkele lastakse ja ta saab tagasi kodumaile tulla, kasvõi ainult korraks.
Brrr... Ja mina pean kahe päevaga nüüd koolitama kahele hooldusinsenerile selgeks kogu ericssoni tootmisliini. Äge. Ohjah, ei ole lihtne olla tööloom.
esmaspäev, september 10, 2007
Voolik, nämm nämm
Igati meeldiv hommik täna oli. Ei pidanud kohe tööle minema, JEI!!!
Sai selle asemel hoopis Mustamäe haiglasse endoskoopiasse minna. Ehk siis sai meetrijagu kahe sentimeetrise läbimõõduga voolikut endale kõrist alla lasta.
Ega ma eriti muretsenud selle pärast, see kõhuvalu juba kuuendat päeva nussib ajusid, oli juba aeg teada saada, mis värk selle raipega on.
Enivei, lähen ma siis kohale sinna ja persestun maha, võetakse mu saatekiri ja kästakse oodata. Ootan ma siis ja tuleb üks noor neiu ka sinna, täitsa ähmi täis, küsib, et kas ma ka lähen voolikut neelama. Ütlen ma siis, et jah, ikka, ja tema sädistab tiba edasi, et kui jube see on. Kartis teine nii hirmsasti.
Ja siis mind kutsuti tupaa sisse. Okei, tore tuba, võtsin jope seljast ja prillid eest, siis õde pritsis mingit head kraami mulle kurku mis kurgu täitsa tuimaks tegi. Külitasin siis sinna lamamisalusele maha, topiti mulle süljekauss nina alla ja mingi vägev rõngas suhu, et ma jumala eest seda voolikut pooleks ei hammustaks.
Olen seal siis tiba, tunnen, kuidas kurk on nii tuim, et neelates nagu midagi alla ei lähekski. Ja siis tuleb minu tore arstionu, võtab oma vooliku ja rahulikult hakkab seda mulle kurku toppima. Hea, et libestit nati peale pandi. Mõnus kohe, kui tunned, kuidas mingi pikk jurakas sul kõrist alla läheb ja siis su maos ringi surgib. Lausa suht valulik oli. Tatt voolab suust kaussi, pisarad voolavad silmist välja, nii ropult ebamugav. Ja siis laseb tohtrihärra sellest voolikust õhku mulle makku, et oleks paremini näha, mis seal toimub ja minu seest tuleb niisugune ilgeb rögisev häälitsus välja. Õhhh, porno.
Õnneks ta väga kaua mind ei surkinud, paar minutit. Hakkas siis tasapisi välja tõmbaba seda asjandust mu seest, kümne sentimeetri kaupa.
Kui lõpuks välja tiris ja ma istukile sain, silmad märjad, hingeldades, värisedes, oli niisugune tunne, nagu oleks just ära vägistatud.
Hingledan ma siis seal natuke aega, arstionu trükib diagnoosi välja ja siis saan minema. Ukse taga ütlen paar julgustavat sõna sellele neiule "Ei ole nii ILGELT jube." ja tulen tulema. Diagnoos hea - Maos äge pindmine gastriit. Bulbus duodeni tagaseinas 0,5 cm haavand.
jess. Maolimaskesta põletik ja maohaavand.
Elulahe.
Aga vähemalt homme saab minna perearsti juurde, ja ei pea faking Normasse ronima. Wuhuu!
Sai selle asemel hoopis Mustamäe haiglasse endoskoopiasse minna. Ehk siis sai meetrijagu kahe sentimeetrise läbimõõduga voolikut endale kõrist alla lasta.
Ega ma eriti muretsenud selle pärast, see kõhuvalu juba kuuendat päeva nussib ajusid, oli juba aeg teada saada, mis värk selle raipega on.
Enivei, lähen ma siis kohale sinna ja persestun maha, võetakse mu saatekiri ja kästakse oodata. Ootan ma siis ja tuleb üks noor neiu ka sinna, täitsa ähmi täis, küsib, et kas ma ka lähen voolikut neelama. Ütlen ma siis, et jah, ikka, ja tema sädistab tiba edasi, et kui jube see on. Kartis teine nii hirmsasti.
Ja siis mind kutsuti tupaa sisse. Okei, tore tuba, võtsin jope seljast ja prillid eest, siis õde pritsis mingit head kraami mulle kurku mis kurgu täitsa tuimaks tegi. Külitasin siis sinna lamamisalusele maha, topiti mulle süljekauss nina alla ja mingi vägev rõngas suhu, et ma jumala eest seda voolikut pooleks ei hammustaks.
Olen seal siis tiba, tunnen, kuidas kurk on nii tuim, et neelates nagu midagi alla ei lähekski. Ja siis tuleb minu tore arstionu, võtab oma vooliku ja rahulikult hakkab seda mulle kurku toppima. Hea, et libestit nati peale pandi. Mõnus kohe, kui tunned, kuidas mingi pikk jurakas sul kõrist alla läheb ja siis su maos ringi surgib. Lausa suht valulik oli. Tatt voolab suust kaussi, pisarad voolavad silmist välja, nii ropult ebamugav. Ja siis laseb tohtrihärra sellest voolikust õhku mulle makku, et oleks paremini näha, mis seal toimub ja minu seest tuleb niisugune ilgeb rögisev häälitsus välja. Õhhh, porno.
Õnneks ta väga kaua mind ei surkinud, paar minutit. Hakkas siis tasapisi välja tõmbaba seda asjandust mu seest, kümne sentimeetri kaupa.
Kui lõpuks välja tiris ja ma istukile sain, silmad märjad, hingeldades, värisedes, oli niisugune tunne, nagu oleks just ära vägistatud.
Hingledan ma siis seal natuke aega, arstionu trükib diagnoosi välja ja siis saan minema. Ukse taga ütlen paar julgustavat sõna sellele neiule "Ei ole nii ILGELT jube." ja tulen tulema. Diagnoos hea - Maos äge pindmine gastriit. Bulbus duodeni tagaseinas 0,5 cm haavand.
jess. Maolimaskesta põletik ja maohaavand.
Elulahe.
Aga vähemalt homme saab minna perearsti juurde, ja ei pea faking Normasse ronima. Wuhuu!
pühapäev, september 09, 2007
Jei kõhuvalu
Meeldiv nädalavahetus, peaks mainima. Igati sündmusterohke.
Reedel sai kõht kõveras Renal bussi vastas käidud, oli teine nii nördinud oma perverssest bussireisist. Kepslesime tema poole ning vahepeal ka poodi, kuna nagu ikka neil tavaks, ei olnud Ummi ja Reeli külmikus enamvähem mitte midagi. Meeldiv rahulik õhtu oli. Mis sest, et mu kõht tiba valutas, nagu ma juba siin enne kirjeldanud olen, polnud eriti jube, istusime niisama, sõime natuke ja pugesime põhku.
Aga raisk, füüsiline töö ja nilbed rasvased friikartulid teevad ma töö, hommikul ärkan ilgemates valudes üles, ägan ja oigan, värisen külmast, kaissu ei julge pugeda kuna liigne rõhk maole tekitaks kohese toiduväljutamise. Ägasin ma siis seal natuke aega, kuni ma nii häälekaks muutusin, et Rena üles ärkas ja läks mulle teed tegema ning sel ajal, kui ta köögis askeldas, tundsin ma, et midagi tarka tahab minust väljuda, ning nii oligi, kõik kartulid, ms sai õhtul sisse vitsutatud tulid samas konditsioonis välja tagasi nagu nad sisse läksid. Armas kas pole. Ning siis võeti mul kratist kinni ja tassiti traumapunkti.
Täitsa tore koht see seal, sai istuda ja istuda ja istuda. Kuigi ma ei tohiks nuriseda, ma pidin ainult kuskil 15 mintsi ootama enne, kui mind ette võeti. visati pikali, näpiti kõhtu ning pandi tilguti alla. Mõnus. Natuke valuvaigistit. Ning siis ootasin, et mind ultrahelisse võetaks.
Õnneks ultraheli midagi koledat ei näinud mu kõhus, seega vähki ma veel ei sure. nanananana in your face kes iganes ka seda lootma ei hakanud. Küll aga kästi mul tagasi ronida haiglasse esmaspäeval sondi neelama. Jah, kadestage mind, ma saan jämeda toru omale kõrist alla ajada kuni maoni välja.
Aga selle eest oli laupäeva õhtu suht tore. Väike suvelõpupidu. Ja olenemata sellest, et ma täiesti kaine olin, sai ikkagist nalja küllaltki palju. Tore ju kui kari tibisid su otsas ronivad :P
Mõnus rahulik istung oli ja magu ka eriti häda ei teinud tänu sellele valuvaigistile, mis minusse tilgutati traumas.
Kaine peaga purjakil neiuga voodisse ronimine on tervisele ohtlik, lähevad nood täitsa pööraseks ära :D Mitte et ma viriseks. Igati meeldejääv õhtu, ja seda igatpidi positiivses mõttes.
Ning hommik oli hea, polnud valu, polnud pohmakat :)
Tiba sitt päev täna oli, pidin jälle vaatama, kuidas Rena bussiga saaremaale sõidab, aga mis teha, koolis tarvis käia. Ja eks järgmine nädalavahetus näeme jälle, kui ma selleks ajaks ära ei koole oma kõhuhäda kätte, ning ma arvan, et seda ohtu pole.
Igatahes, viimane nädal on enamvähem möödunud pideva ebamugavustunde ja valude saatel, va. need hetked, kui mu tähelepanu hajutas see imearmas neiu, ilma kelleta ma ei taha oma elu ette kujutada. Juba praegu igatsen su järgi. :-*
Reedel sai kõht kõveras Renal bussi vastas käidud, oli teine nii nördinud oma perverssest bussireisist. Kepslesime tema poole ning vahepeal ka poodi, kuna nagu ikka neil tavaks, ei olnud Ummi ja Reeli külmikus enamvähem mitte midagi. Meeldiv rahulik õhtu oli. Mis sest, et mu kõht tiba valutas, nagu ma juba siin enne kirjeldanud olen, polnud eriti jube, istusime niisama, sõime natuke ja pugesime põhku.
Aga raisk, füüsiline töö ja nilbed rasvased friikartulid teevad ma töö, hommikul ärkan ilgemates valudes üles, ägan ja oigan, värisen külmast, kaissu ei julge pugeda kuna liigne rõhk maole tekitaks kohese toiduväljutamise. Ägasin ma siis seal natuke aega, kuni ma nii häälekaks muutusin, et Rena üles ärkas ja läks mulle teed tegema ning sel ajal, kui ta köögis askeldas, tundsin ma, et midagi tarka tahab minust väljuda, ning nii oligi, kõik kartulid, ms sai õhtul sisse vitsutatud tulid samas konditsioonis välja tagasi nagu nad sisse läksid. Armas kas pole. Ning siis võeti mul kratist kinni ja tassiti traumapunkti.
Täitsa tore koht see seal, sai istuda ja istuda ja istuda. Kuigi ma ei tohiks nuriseda, ma pidin ainult kuskil 15 mintsi ootama enne, kui mind ette võeti. visati pikali, näpiti kõhtu ning pandi tilguti alla. Mõnus. Natuke valuvaigistit. Ning siis ootasin, et mind ultrahelisse võetaks.
Õnneks ultraheli midagi koledat ei näinud mu kõhus, seega vähki ma veel ei sure. nanananana in your face kes iganes ka seda lootma ei hakanud. Küll aga kästi mul tagasi ronida haiglasse esmaspäeval sondi neelama. Jah, kadestage mind, ma saan jämeda toru omale kõrist alla ajada kuni maoni välja.
Aga selle eest oli laupäeva õhtu suht tore. Väike suvelõpupidu. Ja olenemata sellest, et ma täiesti kaine olin, sai ikkagist nalja küllaltki palju. Tore ju kui kari tibisid su otsas ronivad :P
Mõnus rahulik istung oli ja magu ka eriti häda ei teinud tänu sellele valuvaigistile, mis minusse tilgutati traumas.
Kaine peaga purjakil neiuga voodisse ronimine on tervisele ohtlik, lähevad nood täitsa pööraseks ära :D Mitte et ma viriseks. Igati meeldejääv õhtu, ja seda igatpidi positiivses mõttes.
Ning hommik oli hea, polnud valu, polnud pohmakat :)
Tiba sitt päev täna oli, pidin jälle vaatama, kuidas Rena bussiga saaremaale sõidab, aga mis teha, koolis tarvis käia. Ja eks järgmine nädalavahetus näeme jälle, kui ma selleks ajaks ära ei koole oma kõhuhäda kätte, ning ma arvan, et seda ohtu pole.
Igatahes, viimane nädal on enamvähem möödunud pideva ebamugavustunde ja valude saatel, va. need hetked, kui mu tähelepanu hajutas see imearmas neiu, ilma kelleta ma ei taha oma elu ette kujutada. Juba praegu igatsen su järgi. :-*
neljapäev, september 06, 2007
Saku Kuld on saaaaaaaaaaast
Ma täielikult süüdistan Saku Kulda oma ülisitas enesetundes viimasel kahel päeval.
Niisiis, sai siis teisipäeval bowlingut mängimas käidud. Oli fun, ja juhuslikult sai joodud saku Kulda. Ja suhteliselt palju. Nii palju, et ma koju jõudes lihtsalt ära kukkusin arvuti tagant. I'm sorry, once more.
Enivei, asi asjaks, pohmakas kui selline puudus, aga... ilgemad maovalud kaks päeva mind juba tapnud.
Parajalt kole on ikka tööle minna, kui käimine tekitab iga 30 sekundi tagant sellise valuhoo kõhus, et kuku või pikali. Ja ma olen selline viimased kaks päeva olnud. Ei tea, mis asi see mul sooles kinni on, aga hea see ei saa olla.
Just praegu käisin peldikus ja öökisin oma seest kõik mahlad välja, mis sinna kogunenud olid. Meeldiv üllatus oli see, et kohvi, mis ma jõin täna kell pool kaks oli mul maos veel täiesti alles ja seedimata. Pole siis ime, et miski sees sitta tunnet tekitab. Ei tea, mis asi see mul on, aga ma loodan, et vaikselt hakkab paremaks minema. Tahaks sel nädalavahetusel ikka palju häid asju teha, mitte mingi totaka valu käes väänelda. Kuigi tegelt, peale seda ropsimist praegu tunnen ma end tunduvalt paremini. Ei tea, ehk aitas natuke. Eks homme paistab.
Whee, homme on reede! :D
Homme saab bussijaama minna, dubidubiduuuaa. Ja peale seda... eks vaatap, mis head välja mõtleb ;) Igatahes, hea päev peaks tulema.
Niisiis, sai siis teisipäeval bowlingut mängimas käidud. Oli fun, ja juhuslikult sai joodud saku Kulda. Ja suhteliselt palju. Nii palju, et ma koju jõudes lihtsalt ära kukkusin arvuti tagant. I'm sorry, once more.
Enivei, asi asjaks, pohmakas kui selline puudus, aga... ilgemad maovalud kaks päeva mind juba tapnud.
Parajalt kole on ikka tööle minna, kui käimine tekitab iga 30 sekundi tagant sellise valuhoo kõhus, et kuku või pikali. Ja ma olen selline viimased kaks päeva olnud. Ei tea, mis asi see mul sooles kinni on, aga hea see ei saa olla.
Just praegu käisin peldikus ja öökisin oma seest kõik mahlad välja, mis sinna kogunenud olid. Meeldiv üllatus oli see, et kohvi, mis ma jõin täna kell pool kaks oli mul maos veel täiesti alles ja seedimata. Pole siis ime, et miski sees sitta tunnet tekitab. Ei tea, mis asi see mul on, aga ma loodan, et vaikselt hakkab paremaks minema. Tahaks sel nädalavahetusel ikka palju häid asju teha, mitte mingi totaka valu käes väänelda. Kuigi tegelt, peale seda ropsimist praegu tunnen ma end tunduvalt paremini. Ei tea, ehk aitas natuke. Eks homme paistab.
Whee, homme on reede! :D
Homme saab bussijaama minna, dubidubiduuuaa. Ja peale seda... eks vaatap, mis head välja mõtleb ;) Igatahes, hea päev peaks tulema.
esmaspäev, september 03, 2007
*YAWN*
Tere varahommikust.
Ma pean tööle ronima. Juhuu. Ma saan ropprasket mehhaanikatööd teha nädal aega, lucky me. Vähemalt ei pea kontorirotti mängima nagu tavaliselt.
Ja täna algab paljudes kohtades kool. Mis on nummi. Vähem jõnglasi tänavatel, alati hea nähtus. Tegelt pole mul mitte sittagi siia kirjutada, aga kuna mul on suhteliselt igav hommikuti, kui ma pean ootama, et mu autojuht oma kohvitassi lõpuni sisse kallab enne, kui ma saan jeehat tõmmata kodunt siis ma võin ju natuke nilbusi kirjutada blogisse.
Kust ma saaksin hea hinnaga 80cm laia arvutilaua ning 140X200 voodi? Kopp ees praegusest paigutusest, võiks enne talve natuke redigeerida seda olukorda, mis mu imetillukeses toas toimub. Tegelikult peaks kõigepealt mõõdud täpselt ära võtma enne, kui siia mingisugust ködi sisse tassima hakkan. Vot. Täna õhtul võtan mõõte. Täiega kohe. Seinast seina, seinast ahjuni, ahjust seinani, ja kõik muud sinna vahele jäävad ka. Ning siis saab rahuliku südamega juba kuskile poodi nõudma minna. Arvutilauaga on lihtne, see mahub kenasti ära, aga voodi pikkus on suhteliselt täpselt paigas, kuna mu pikliku kujuga tuba mahutab vist imetäpselt laiuti kahemeetrist voodit, mis üldjuhul on pikkuses 203-207 cm, ja toa laius on mul umbes 205 cm vist. Niiet niiet... sentimeetrite mäng. Ja siis viskaks igasugust paska ka toast minema, mida siia aastate jooksul juba kogunenud on. A noh, eks vaatab, kiiret pole, siiamaani elatud saadud, saab natuke aega veel.
Ma pean tööle ronima. Juhuu. Ma saan ropprasket mehhaanikatööd teha nädal aega, lucky me. Vähemalt ei pea kontorirotti mängima nagu tavaliselt.
Ja täna algab paljudes kohtades kool. Mis on nummi. Vähem jõnglasi tänavatel, alati hea nähtus. Tegelt pole mul mitte sittagi siia kirjutada, aga kuna mul on suhteliselt igav hommikuti, kui ma pean ootama, et mu autojuht oma kohvitassi lõpuni sisse kallab enne, kui ma saan jeehat tõmmata kodunt siis ma võin ju natuke nilbusi kirjutada blogisse.
Kust ma saaksin hea hinnaga 80cm laia arvutilaua ning 140X200 voodi? Kopp ees praegusest paigutusest, võiks enne talve natuke redigeerida seda olukorda, mis mu imetillukeses toas toimub. Tegelikult peaks kõigepealt mõõdud täpselt ära võtma enne, kui siia mingisugust ködi sisse tassima hakkan. Vot. Täna õhtul võtan mõõte. Täiega kohe. Seinast seina, seinast ahjuni, ahjust seinani, ja kõik muud sinna vahele jäävad ka. Ning siis saab rahuliku südamega juba kuskile poodi nõudma minna. Arvutilauaga on lihtne, see mahub kenasti ära, aga voodi pikkus on suhteliselt täpselt paigas, kuna mu pikliku kujuga tuba mahutab vist imetäpselt laiuti kahemeetrist voodit, mis üldjuhul on pikkuses 203-207 cm, ja toa laius on mul umbes 205 cm vist. Niiet niiet... sentimeetrite mäng. Ja siis viskaks igasugust paska ka toast minema, mida siia aastate jooksul juba kogunenud on. A noh, eks vaatab, kiiret pole, siiamaani elatud saadud, saab natuke aega veel.
pühapäev, september 02, 2007
Koolikell koolikell
Ja homme algabki kooliaeg. Häppi häppi. Mitte, et mind kool nii väga kotiks, mina kui tööinimene, aga üks minule väga armas inimene hakkab homsest koolipinki nühkima ja seda minust suhteliselt kaugel, mistõttu pean ma ise ka nüüd kooliga harjuma. Aga pole hullu, paindlik nagu ma olen, küll harjub ka sellega. Lihtsalt nüüd on nädala sees õhtuti rohkem vaba aega, mida sisustada kurat teab millega. Eks tuleb hakata endale hobisid leiutama. Ja Buffyt veel kaks hooaega vaja ära vaadata :)
Aga nädalavahetus oli... midagi.
Sai reedel Muugal käidud, mõnna. Polegi sinna enne eriti asja olnud. Uued inimesed, uued kogemused, vanad harjumused.
Ja laupäeval sai seal eesti suurimal noorvokaalpornoüritusel käidud, jei go live.
Korralik üritus oli, rahva seas ringi käies tuli niisugune pedofiili tunne peale, et jube kohe. Kõik kohad pätakaid ja pubekaid täis, hirmus vaadata. ja bändid ise olid ka muidugi ekstra head, nagu nad ikka meil siin on. Aga vähemalt ilm oli hea külm.
Jee ma suudan endale täiesti süütuna tunduvate repliikidega inimesi endast täiesti välja minema ja kuskile nurka mossitama ajada. Tubli Marko, paistab, et su värdja päevadest on veel nii mõndagi alles jäänud. Ma räägin liiga palju, ja valedest asjadest.
Ma tahan oma pakki.
Ma tahan reedet.
Ma tahan naerul nägusid.
Ma tahan ilusat ilma.
Aga nädalavahetus oli... midagi.
Sai reedel Muugal käidud, mõnna. Polegi sinna enne eriti asja olnud. Uued inimesed, uued kogemused, vanad harjumused.
Ja laupäeval sai seal eesti suurimal noorvokaalpornoüritusel käidud, jei go live.
Korralik üritus oli, rahva seas ringi käies tuli niisugune pedofiili tunne peale, et jube kohe. Kõik kohad pätakaid ja pubekaid täis, hirmus vaadata. ja bändid ise olid ka muidugi ekstra head, nagu nad ikka meil siin on. Aga vähemalt ilm oli hea külm.
Jee ma suudan endale täiesti süütuna tunduvate repliikidega inimesi endast täiesti välja minema ja kuskile nurka mossitama ajada. Tubli Marko, paistab, et su värdja päevadest on veel nii mõndagi alles jäänud. Ma räägin liiga palju, ja valedest asjadest.
Ma tahan oma pakki.
Ma tahan reedet.
Ma tahan naerul nägusid.
Ma tahan ilusat ilma.
Tellimine:
Postitused (Atom)
