reede, juuli 27, 2007

lõpuks ometi.

Ma saan täna hakata kodu poole liikuma. Jess. Töö on valmis, liin töötab, kõik on enamvähem ponx. Nüüd tuleb lihtsalt õhtuni ringi hängida, siis lennukile karata ja shanghaisse põrutada. Ja sealt edasi kenasti soome. Lend shanghaist soome kestab 10 tundi, grrrr. Ah noh, eks proovib magada.
Praegugi väsinud. Viskasin "do ot disturb" sildi ukse külg, heidan külje maha. Ei viitsi midagi tarka teha. Eks näis, millal Lance siit läbi käib. Ta pidi mulle suitsu tooma, et ma saaks seda tööle kuttidele viia. Vot.

kolmapäev, juuli 25, 2007

DougStanhope

"If god was a woman she would have made cum taste like chocolate."
"Yea, but he had to make it taste like bleach so you'd remember to do the laundry."

Kolehuumorit natuke. Tuli lihtsalt praegu meelde. Doug Stanhope on hääääää.

Grrr

Ma pean vist jälle arstile minema. Krt küll, mu rindkere on ikka veel valus. Inimesed, ostke omale pehmed diivanid!!!!!
Mis juhtus? Oh ei midagi, passisin teadud inimeselooma juures ja nagu ikka kombeks on, et telekat vaadata ei viitsi mina diivani peale minna nagu normaalne inimene, vaid hoopid diivani tagant viskun diivani seljatoe peal, mis tänu ÜLIKÕVALE diivanile tekitas tunde, nagu kogu mu rindkere oli sisse löödud. Mingi minut-kaks ei saanud hingata. Ja see sündmus toimus mingi nädal-kaks tagasi ja siiamaani valutab. Ma loodan, et ma miskit ära ei murdnud sees. PEHMED DIIVANID!!! See oli teine kord, kui ma korralikult selle diivani peal haiget sain, esimene kord oli, kui ma hooga sinna peale maha istusin ja oma selja käsitoe vastu ära kraapisin. Aia.

Täna oli... huvitav. Kottigi ma eriti ei teinud. Vaatasin pealt, kuidas hiina poisid üht masinat modisid. Fun fun.
Aga selle eest õhtusöök oli tore.
Ussiviin!!!
Jah, sai seda kaanitud tiba. 100 grammi osteti kahe klaasi sisse. Pool mulle, pool neile, ja Exiu kallas oma klaasist ka 2/3 minu klaasi. Njah, kange kraam.
Ja sorri paps, ei osta ma sulle seda. Liitrine pudel maksab 200 euri. Kreisid hinnad. Tegelt oli täisa joodav asi, ei olnudilgelt nilbe. Parem kui puhast viina juua.
Homme peaks teoorias viimane tööpäev olema. Eks vaatab, mis homme juhtub, kas saab liini tööle või mitte. Homme alles proovitakse. Ma loodan, et midagi koledat ei juhtu, ma tõesti tahan juba koju saada. I miss my peeps.Eriti ühte teatud indiviidi ;)


Ahjaa, enne kui meelest ära läeb, siis peale ussiviina joomist hotelli tagasikõmpimise ajal pakuti mulle "very powerful yes, maybe you want a girl?"Ehk siis pakuti natuke õhtust meelelahutust et kogu seda pauerit, mis ussiviinast sain, ära kulutada mõne õilsa eesmärgi, nagu iseenda rahuldus, tarbeks. Aga ma ütlesin ära, ei ole mulle tarvis hiina hoora mu kaloreid kulutama. Ei ole mul vaja hetkelist rahuldust, kui mind kodus ootab midagi märksa paremat. Oh jah, tahaks juba kodus olla.

teisipäev, juuli 24, 2007

mmm

Okei, võtan sõnad tagasi.
ÜLDJUHUL hiinlased suppi ei oska keeta, on paras lurr saast aga tänane krevetisupp...
Ossa mis maitseelamus.
Täitsa pael kohe kui hea võib üks asi olla.
Ja seda suppi sai ka pulkadega süüa ;)
Terved koorega krevetid supi sees, pulkadega nokid välja ja lutsutad koore seest ära, siis lürbid lusikaga leeme peale.
Mitu korda ma olen juba öelnud, et mulle meeldib siinne toit?
No igatahes, meeldib :D

Loodi ajamine on hirrrrrmus

Jah, eks sa katsu tonnist masinat, millel on kuus jalga, loodi ajada. Jube ajudenuss.
Enivei, teisipäev käes juba, polegi enam palju jäänud siin. Polegi eriti mdiagi tarka teinud viimasel ajal, eile oli niisugune huvitavalt igav päev. Tööd eriti ei teinud, muud ka mitte.
Aga söömas sai ikka käidud. Mõnus resto oli. Meile anti omaette tuba lausa restos, kus oli telekas ja konditsioneer. Ohhhh mõnus. Mida me sõime... mingit liha pulga otsas, igast juurikaid, ja mingi suur pott seamaouppi oli vist ka. Tase või mis? Mingit muud ködi oli ka, aga ei jää kõik melde ja ma ei küsigi, misasja ma söön. Lihtsalt proovin ;)
Ja siis koju ja tuttu.Enamvähem õigel ajal sai magama isegi, mingi pool üks. Aga väss oli ka peal pikast töönädalast :D
Täna oli ... raske.
Magasin küll pikalt aga millegipärast oli hommik nilbe. Ja läks päeva poole aina hullemaks. Lõunale läksime oli tiba sant olla a kui tagasi nokia poole hakkasime jalutama... ohhhh. Pea lõhkus nagu hull ja päike.... teate kui vastik on haigena valgust vaadata? Kujuta ette nüüd et sa vaatad Hiina päikest. Vot. Silmad kinni läksin tagasi. Kohapeal oli ka parajalt sant, pea oli niiii valus. Ei saanud korralikult liikuda, kuna rappudes oli hullem vel. Aga tööd oli vaja teha. Tegime masina installatsiooni ja ajasime seda loodi. Oh kui rõve. Konveier oli liiga kõrge, modisime seda natuke, et enamvähem õigele kõrgusele saada.
Ja siis hotelli tagasi. Neelasin siin kaks paracetamoli sisse ja nüüd jälle inimese tunne sees. Hea, et apteegis seda ikka pähe määriti, kulub täitsa ära.
Eksnäis, ehk homme on parem. Ma loodan küll. Ei taha haigena viimseid hiina päevi mööda saata.
Ja ei, mul EI OLE linnugripp!

Süümekad on. Jah ma olen ikka eriti perversselt hea inimene, no sorri. Aga on. Ma ei ole üldse tegelt selline vend, aga näed, kukkus nii välja seekord. Ohjah, ei tohi mingeid x-blogisid ikka lugeda.

laupäev, juuli 21, 2007

Kalale! Kõik kalale!

Sai siis pühapäeval kalal käidud. Jah, ma käisin Hiinas kalal.Ritv käes, õng vees, 3 tundi kai peal. Tore oli, rahulik ja soe. Ja nüüd ma saan öelda, et tead, ma olen Hiinas kalal käinud. Aga kalalkäik polnudki tipphetk, tipphetk oli see, et se kai, kus me kalastasime, on tegelikult üks sitaks tasemel restoran. Istusime siis neljakesi, mina, Exiu ja kaks tema sõpra ja sõime. Oh sa raisk kuidas sõime. Suur vaagen keedetud krevette, suur vaagnatäis... okei, ma jätan selle "suur vaagnatäis" eest ära, kuna kõike oli suur vaagnatäis. Krevetid, siis üks suur küpsetatud kala, krabid, merekarbid koorega, merekarbid kooreta kastmes, sealiha suurepäraselt küpsetatud, hautatud juurviljad, hautatud salat, siis mingi kange kange riisiviin, vähemalt 35-40 volli mis me kinni pistsime ja head Hiina õlut. Ja kui kõik see oli otsas ja kõht oli ääreni täis, siis toodi veel üks suur küpsetatud kala, mis oli vürtsikas ja oh kui hea. Perfecto. Kadestate mind juba jah?
Nii, palju see kõik maksis, kindlasti tahate teada. Kogu krempel maksis kokku umbes 500 eesti krooni. Ja mina maksin sellest täpselt mitte kui midagi. Mõnus ;)
Mind on söögitatud-joogitatud siin juba 4 päeva ja ma pole oma rahakotti kordagi paotanud, ainuke asi, mille peale ma oma raha olen pannud, olid mu riided ja nipsasjad, ja need kolm õlut, mis ma täna poest ostsin. 3 õlut - 12 kohalikku, mis teeb umbes 18krooni. Ja õlu on 600 ml ja täitsa joodav. Nati lahja ju on, kõigest 3.1 aga pole viga, maitseb täitsa talutavalt. Ja peale kõike seda head paremat tulin õhtul koju. Hiina poisid kutsusid õhtul veel karaokesse ka, aga ma olin täitsa omadega läbi. Öösiti magan ma kuskil 4-5 tundi maksimaalselt, ajavahe tapab. Ronisin oma tuppa ja lõõgastusin niisama. Ja plärasin mõne teatud indiviidiga juttu msn-is. *khm* Rena *khm*
Täitsa tema süü, et ma päeval nii kudend välja näen, ei lase ta mul öösel magada, üritab kaissu kogu aeg pugeda, mis sest, et ta 6500 km kaugusel on.
Aga see selleks.

Täna oli ka täitsa tore. Täna on pühapäev, ja ma käisin tööl. Terve pika päeva tegin tööd. Kohtusin Lance'ga, Hiina service-tiimi juht vist on. Igati hea, et Lance ka tööle tuli meiega, ta oskab high speed routerit ikka TUNDUVALT palju rohkem kui mina. Mul oligi nagu niisugune superviisori amet täna, peamiselt Lance rabas,Exiu ja mina vaatasime pealt ja jätsime meelde, mis tema tegi.
Nati halb on käia tööl siinkandis, neil on kombeks alles mingi pool kümme end tööle vedada, mis tähendab, et peab kohapeal passima mingi kuueni ja siis hakkab jubapimedaks minema. Pimedaks läheb küll kiiresti. Seitse on juba peaaegu täitsa kott väljas. Ei tea, kas julgen üksi ronida ringi jõlkuma pimedas siin. Samas, pea kommertstänaval pole ehk hullu, see niisugune äge tänav, mis on kuskil kilomeeter pikk ja äärest ääreni poode täis. Peab sinna uuesti trippima minema mõnipäev, nänni otsima, ehk on midagi head leida. Muidu tibid kodus hakkavad jälle nipleid väänama ja käsivarsi hammustama, et miks sa midagi meile ei toonud.
Enivei, käisime siis täna routerit ümber seadmas. Kohutav tegelikult. Mingi kodukootud gripper taheti sinna ....
Oot, mida ma sellest räägin. Ei saate lugejad ei aru ega tohigi saada, pole see teie asi, mis tööl meil on. Salastatud inff:P
Enivei lõunapaus oli tore. Ma kuulsin, et kui Kristo siin käis (mu töökaaslane) siis ta ei saanud lõunapausil käia, kuna talleabsull ei meeldinud siinsed toidud.Ei saa aru ma sellest, minu arust on kogu toiduvalik siin niivõrd võrratu, et kahju lausa koju kartuli ja sealiha peale tagasi minna. Isegi täitsa tavaline lõuna nokias, mille eest mitte miskit ei pea maksma, on hea. Riis, juurviljad, erinevad lihad, puuviljad... mõõõõnus. Ja saab pulkadega riisi süüa küll. Ma hakkn juba vaikselt õppima pulkadega sööma. Polegi nii raske, kui alguses tundub. Harjutamise asi. Natuke ju lödistan aga mis sest.
Ja lauakombed on ka head neil. Ei ole võimalust, et keegi endale nii palju ette tõstab, et midagi nende nina ette söömata jääb. Laua keskel on erinevad liuad toiduga ja igaühel on nina all väike kruus, väike kauss ja taldrik. Alustuseks valatakse tassi sisse tiba teed, loputatakse sellega tass puhtaks ja valatakse pulgad üle, et neid ka puhastada, igaks juhuks. Siis see tee kaob kuskile üle ääe või kuskile eraldi kaussi ning siis saab sööma hakata. Süüakse nii, et pulkadega tõstad endale liua pealt mingi toidu palukese, kas siis tüki liha, kreveti, kalmaariviilu, juurvilja, mida iganes ja paned selle oma väikesesse kaussi ja siis sealt seest sööd selle ära. Nii, et enamvähem ampshaaval võtad suure liua pealt süüa, paned oma kaussi ja sööd. No sa ei pea seda kaussi maha panema, aga tõstad omale kausi kohale, et sa ei lödistaks. Ja kui tükk on mitu ampsu või on mingi kondine seatkk, siis toetad selle tüki oma kaussi ja järad seda, ning kõik mis üle jäb, kas siis krevetikoor, merekarbi karp või seakont läheb kas siis taldriku peale või kui taldrikut polesiis kuhja laua peale. Ja niimoodi kuni kõht täis. Ja kõht saab enne täis kui toit otsa,sest niipea, kui Hiina poisid näevad, et liuad hakkavad tühjenema, tellivad nad kohe midagi juurde.
Täna peale tööd sai ka kuskile restosse põrutatud, mina,Exiu ja Lance. Teate, et menüüd on siin nii suured, et nendega võiks kellegi ära tappa. Hiiglaslik pappkaust.
Enivei, poisid siis tellivadasju ja küsivad minult ka, et mis ma tahaksin. Mina ei oska mitte sittagi kosta, ma ei saa aru, mis asju siin menüüs on. Kehitan siis õlgu ja nad tellivad ise igasugu head paremat.
Mingied häid hautatud võrseid, suur küpsetatud kalmaar, mille iminappasid sai näritud, kondist loomaliha, mille nahk oli kuidagi nii imepehme ja krõbe-hea, mingisugune magus munapannkook ja mingi imehea hautatud loomaliha kondita, mis oli väga pehme ja maitsev. Oeh, nii megahea toit kogu aeg.
Ja kõht pole ka veel lahti läinud, nagu väideti, et läheb. Küllap ma tegija lihtsalt.
Ja peale sööki hotelli tagasi, ma tiba kiirustasin, kunaRena pani jooksuga laeva poole, et Rootsi jõuda ja sain siis tiba temaga veel vestelda, enne kui ta ära kaob kuni neljaäevani msn-st.
Nojah, telefonitsi saab ka rääkida, aga... khm, 35 kr minut. Tore ikka, et mul firma telefon on :P Ma lihtsalt loodan, et mul mune maha ei võeta, kui ma liialt suure arve tekitan.
Ja need kolm õlut, millest ma rääkisin, ostsin ma täna, peale restot. Mõtlsin, et hea kulistada.
tulin tuppa, rääkisin Renaga kuni ta jooksu pani ja siis tuli nii hirmus uni peale, et lausa kohutav. Kukkusin oma hiiglaslikku voodisse pikali ja magasin nii 45 minti, kuni külm hakkas. Tõusin siis püsti korraks, et korralikult magama minna ja nitaki, uni nagu peoga pühitud.
Ja istun ma nüüd siin, joon oma õlut ja kirjutan.
Oh, btw, mu toas pole mitte mingisuguseid lauariistu, pole pudeliavajat. Nusserdasin 10 minti, enne kui pudeli lahti sain.Õigemini, nusserdasin 10 minti enne kui mulle pärale jõudis, et ma ostsin mitu pudelit ja saan ühega teise lahti teha :P
Vot.

Jei uus käsn

Vot, telefon tuksis ja tuju sitt. Paras porno ikka on selle telefoniga. Kaks asja juba näkku pannud selle tripi jooksul, kõigepealt roamingu puudumine ja siis mingi faking telefoni purunemine. Kuulda lausa kuidas telefoni sees mingi kaabel lahti on, krõbistab teine seal. Pilt on valge ja muud polegi. Aga pmst ta töötab :D
Käsikaudu lülitasin sisse, panin pin-i ära ja ajasin kaabli taha, sain vähemalt kõik kontaktid telefonist kätte. Lisasin raiped kenasti oma uude plönni, mille ma ostsin u. tund aega tagasi mingist moblapoestsiin 350 kohaliku eest. Nokia 1110i. Parajalt kole plönn, aga vähemalt saab helistada.
Enivei, eile sai siis mingi kella neljani üleval istutud, kuna ajavahe annab ikka kenasti tunda. Aga pole hullu, vähemalt oli tore neli tundi, niikaua kuni inimesed vaikselt juba teisel pool maakera hakkasid ükshaaval minema tiksuma msn-st. Aga pole hullu, saingi tuttu minna.
Und oli tegelt suht vähe, mingi pool üheksa ajasin silmad lahti, vaatasin ringi ja mõtlesin, et kuradile, nii vara ma ka ei viitsi silmi lahti kiskuda. Unistasin siis veel tunnikese kuni Xiao helistas ja kutsus hommikust sööma. Kena. Läksime siis hotelli restosse hommikueinet võtma, mis minu puhul koosnes viilust vorstist, kahest tükist mingist lihast, viilust röstsaiat ja klaasist mahlast. Jah, ma olen räige õgard. Ja peale hommikusööki trippisimegi mulle telefoni ostma.
Kuradi hea ikka, et mul oma Hiinlane kaasas on siin, ta suhtleb minu eest poemüüjatega ja räägib alesid mulle välja. Ma olen sitta kanti raha kokku hoidnud tänu temale juba. Eks näis, mis tänane päev toob. Ei kujuta ette, mida perset üldse teha. Võibla läeb kuskile ringi siblima.
Vaja viis päea veel siin veeta, tegelt eriti ei viitsi. Hiina hiinaks, ma olen kodune inimene. Ma saan aru küll nüüd, miks ma pole enne kunagi Eesti piirest välja jooksnud, pole vajadust. Nagu vahet oleks eri maade vahel. Pole siin see kultuur ka midagi nii erinv, täitsa ära läänestunud kõik. Lihtsalt kogu aeg tundub, et kõik mehed on vihased ja kõik naised näevad välja 15 aastased. Oh well, pole hullu.

reede, juuli 20, 2007

Soe on

Oeh, väljas on palav. PALAV! Higistan nagu siga kütel. Niisiis, öö möödus suhteliselt raskelt. Vähe und. Panin mobla kella seitsmeks helisema, ise jäin mingi kolme paiku magama. Okei, helises, viskasin raisa eemale ja unelesin mingi poole üheksani, siis vedasin end maast lahti ja helistasin Xiau-le, mu kontaktide. Ta ütles, et tal on kire, et ta ei jõua siia enne lõunat. Fain. Voodisse uuesti pikali. Tegelt kõigepealt siiberdasin ma nati õues ringi ka. Ja siis uuesti voodisse. Ei viitsinud riidest lahti võtta, niisama riietega. Tiksusin voodis kuni mingi 11-ni, kui kargas mingi räige koristusbrigaad tuppa ja hakkas siin askeldama. Vedasin end maast lahti ja ronisin arvuti taha, trükkisin nati kuna nad ära läksid ja siis uuesti tuttu. Virelesin voodis kuni kaheni, siis leidas Xiau kohale ja panime padavai Nokia tehasesse. Nussisime seal selle masinaga kuni kuueni, saime asja jooksma ja siis tagasi, hotelli. Fakk dušš on hea. Väike dušš, nati netti ja siis läksime välja sööma.
Igati normull toit on siin kandis. Mind hoiatati, et toidu peale läeb palju raha, aga peetigi. Tuleb lihtsalt õigesse kohta minna. Siiberdasime hotellist nati kaugemale kuskile restosse, kus vitsutasime sisse mingi ilgema vaagnatäie väga vürtsikaid krevette, juurvilja, kala, kana, loomaliha ning arve tuli kokku mingi... 60 kohalikku ehk mingi sada krooni vist.
Ahjaa, sai kohalikku õlut ka proovitud. Teate, et kui ikka on nii palav, et kui sulle puhur 19 kraadist õhku pähe puhudes tunned nagu oleksid paradiisis siis maitseb see 15 kraadine (temp) õlu ka imehästi. Ja pudel on 600 ml! Woohoo.
Peale seda söömingut läksime kaubandustänavale riideid ostma. Meil kummalgi polnud üldse riideid siia kaasa võetud, ainult need asjad, mis seljas olid. Leidsin omale imeilusad nahksed sandaalid, mingi 300 krooniga, kaks kena särki, kaks paari lühikesi pükse, umbes 100 krooni kokku ja nati nipsasjakesi paarile plikale ;)
Täitsa mõnna.
Küll aga ütles mu telefon raisk üles, täiesti kohutav. Töötab aga pilt on eest valge. Kaabel sees lahti. Peab vist homme kuskile tehnikapoodi jooksma ja mõne odava plönni leidma mis minu kaardiga töötaks. Vaja kõnesid vastu võtta ju ikkagi. Ja mitte ainult vastu võtta vaid ka teha.
Tra kell on palju. Pool neli. Aga und ei ole, eesti reziimis alles. Kell seal alles pool üksteist.
Plärasin Renaga pikalt läbi mingi nilbe msn-i.
Hiina enda võimas tulemüür blockib msn-i ära, pean mingit webi versiooni kasutama. Aga noh, saab hakkama. Lihtsalt videopilti ei näe.

Peaks nati dokumentatsiooni täitma millaski. Homme vaatab, trükib.
Aga ma ronin nüüd magama, loodetavasti mu hiinlane helistab ja ajab mu üles enne kui see hävitajate kari peale lendab mu toale. Ja saab uue telefoni.Vot.
Enivei, eks vaatab mis head homme juhtub. Pidime linna peale minema trippima.

Esimene mulje

Tra kui igav on lennujaamas passida.
Kõik algas nii imeilusasti, siblisin töö juures hommikul ringi, sain igast head kraami, mis kaasa võtta, ilgema hunnikuraha ja muudki totakat, siblisin kenasti varakult lennujaama, kus sain Renaga kokku, istusime, ajasime poolteist tundi juttu, tore oli. Ja siis lennuki peale. JEI! Tra eriline krüsa ikka oli see saan millega meid soome lennutati. Aga töötas. Ja tegiigasthäid trikke nagu rappus ja kõikus ja huilgas.
Ma sain teada, et mulle meeldib lennata. Igati äge on taevalaotustes rappuda.
Sai siis soome, seal sai tibakese istuda, nii poolteist tundi, polnud väga hull. Ja sealt kenasti Pekingi lennu peale. Oh jah, bisness klass on ikka hoopis teine tera kui economy. Jalaruumi rohkem kui küll, istmed igat pidi seadistatavad, käputäie nägude peale kolm teenindajat, padjad, tekid, muusika, toit, jook.... krt harju või ära.
Sai kenasti taevalaotusesse põrutatud seitsmeks ja pooleks tunniks.
Kui kõrgus oli juba enamvähem stabiliseerunud siis hakati räigelt toitu ja jooki ette tassima, ma eeldan, et teenindav personal ei viitsi eriti nusserdada, joodavad-söödavad täis ja siis kõik vajuvad nagunii magama. Ja juhtuski nii, kaks tunnikest sellest seitsmest ja poolest oli lennatud, kui minu silm kokku vajus mu ülimugavas lamamistoolis ning ülejäänud reis möödus uneledes. Nii kui ärkasid oli kutt kohe krapsti kohal "Would you like some breakfast now sir?"
"Uh... sure. A cup of coffee please."
"Coffee, very well sir."
Ja toob mingi ilge liuatäie puuvilja, saiakesi, võid, marmelaadi ja tibatillukese tassi kohvi ning klaasitäie apelsinimahla. Mina kui alati hommikuti suure söömaga inimene kugistan ühe ampsu saia, kaks maasikat ja tüki ananassi ning rüüpankohvi peale ning ajan sele liua uuesti oma nina alt minema.
Ja enamvähem õigel ajal, hakkasimegi just maanduma.
Aga raisk, siis hakkas kogu nuss peale. Esiteks - mu telefonil pole roamingut peal. FAKK!!! Ma ei saa helistada. Ostsin Pekingi lennujaamast telefonikaardi, et saaksaparaadist paar kõnet võtta, helistasin Carolile, PekingiCSS osakonna asistendile.Seletasin talle, et mul telefon ei toimi, roamingut pole, et võtku tallinna CSS-ga ühendust ja las nad parandavad. Tema vastu "Contact Marina yes? Contact Marina. "
Ma loodan, et talle ikka jäi melde öelda ka "Marko phone not worky worky" või midagi sellist.
Kuid siis, ülla-ülla, vaatan mina jahmunud ja teadmatu pilguga ringi, kui kargab ligi mingi end. "Where are you going?Ticket, give me your ticket!"
No fain, näitain talle. Võtab ta pileti ja "Ah, Zhenzhen, ok, follow me."
Veab ta siis mu õigesse kassase, kus checini teha, räägib seal omadega läbi, tõstab mu kohvrit, no mida kõike taei tee. Ja sii - tsahh - "Your flight has been cancelled."
FAKK! TRA!
Okei siis, võtab ta mul kratit ja lendame kuskile registratuurikasse. Paneb ta mu kaugemale kuskile posti äärde seisma, võtab mu pileti ja passi ja ütleb "Wait here."
Ootan ja ootan ja ootan, pool tunnikest,taseal vaidleb kassas. Tuleb siis, trillallaa, uue piletiga.Et tema vahetas ära, sain uue lenu peale, mis läheb mõnusad 3 ja pool tundi hiljem. No jessss. Aga pohhui, vähemalt sain lenu peale. Tore, vend ka rõõmu, kõik okei, viib mu check-in laua juurde ja ütleb "Here, ome here at one o'clock. Check in at 1"
Kell oli siis pool kümme. Ja enne kui ära läks, tuli ta uust "Now you pay me"
No fain, eks ma seda ootasingi, sellised vennad siin siblivad ringi jah, kellel on silt rinnas ja otsivad hämmeldunud ja segaduses turiste, keda siis õigesse kohta karjatada. o tore, küsin siis, palju ta tahab.
"Five hundred."
"No way, thats too muh. Ill give you a undred."
"nooo noo, i got you a new ticket, last ticket, only one tickt was, me got you ticket, my friends around here, we got you ticket. you pay me. 400."
"No, thats too much, i'll give you 200."
"No no no, you no want tickt, me take it back, it last ticket, come on, pay me. 300."
"HOW ABOUT 250?"
"No no nom 300, me got you ticket. "
Ah putsi, ei viitsinud mavaielda temaga. Andsin talle 300 jüaanikätte ja läks taminema, vähemalt sain kiiresti asja aetud.
Kwna,hakkan siis tikusma vaikselt. Ise unine, ajavahe taob jalaga perse, ootan ma oma lenduja ootan ja ootan ja ootan. Tra jubedus. Aga tuli aeg kätte, kell sai pool üks, siiberasin vaikselt ringi, et mite magama jääda, kui üks tibi võttis varrukast kinni ja pani "Show me ticket,show me your tickt."
Hakkab jälle pihta... tra.
Näitasin ma siis piletit kui ta selle võtis, ütles "follo me" ja punuma pani, ei jõudnud ma protestida ega midagi. Lendas siis õige kassa juurde,pani mu sinna sitima ja ütles "Me help you, you tip me.
Kena.
Sainveel 0 jüaanist lahti,aga pohh. Seisan masabas, jõuan check-in pleissi, annan oma piletikontsu, passi ja kohvri kui vendhakkab ohkima ja puhkima ning ütleb mulle siis "This flight has been delayed. It flies away at 16.50 so you come check in at 15.20"
FAKK FAKK FAKK!!!
3 more hours! GAAAAAD!
Ja nüüd ma siin istun, igavusest ogaraks minemas, telefon ei tööta, internetti pole, ja lend läheballes 3 tunni pärast, mis tähendab, et zhenzheni jõuan ma alles hilja õhtuk. No tere tali.
Kui hotellis wifit pole siis ma hakkan seda tuba tükkhaaval juppieks hakkima. I so hate waiting at airports.
Eks vaatab, kui hotellis wifit saan, siis mailin tööle, hiinlastele ja postitan selle huinjaa blogisse.
Ütle nüüd veel, et sa ei oleks küll julgenud hiinasse minna Rena :P
Ja suure lennujaama õpib ikka päris kähku selgeks, kui seal ikka seitse tundi passida. Eks vaatab, mis edasi saab. Äkki saab kenasti nüüd lennukile, siis zhenzheni, sealt takso peale ja hotelli magama.Oleks hea.
Ja siis uuesti järgmine reede zhenzhenist shanghaisse, seal öösel kuskil vaja magada, ja hommikul suure lauluga soome poole tagasi. Juhhei.
Aga kurat teab, ehk on see kõige hullem osa alles ees, ei kujuta ettegi, mis sitta võib hakata hiinlastelt selle masina kohta tulema. Ja ega seegi hea pole, et ma pole elu sees neid isiklikult palju käperdanud. Aga vähemalt pole vaja sinna minna mõnda viga otsima ja likvideerima, kõigest vaja käima panna nii, et ta ka töötaks. Grrr...
Viiekümne mindi pärast lähen uuesti checkini, vaatan, mis mulle räägitakse.
Ja läppari klaver on... teistsugune. Tiba harjumatu. Ärge pange näpukaid tähele, ikka juhtub.


-edit-

Arvake ära mida? Jah! Lükkus veel edasi! 2 tundi! Happy times. Pedekari on see lenduritepunt. Aga selle eest on parmaadid siin äärmiselt organiseeritud. Siin lennujaamas on kari prügikaste, mis käivad alt lahti ja iga 3-4 minuti tagant käib mõni sinna sisse piilumas. KOrjavadniimoodi ükshaaval pudeleid. Tase vaadata.
Putsi, peaks mõne pildi tegama. Saaks vähemalt siis lennujaamastki pilt, ja pärast riputaks üles, kui oskan. Sest ega see lihtne pole.
Nõnna, kui uus lennu aeg on 18.50 ja check-in on poolteist tundi enne seda, iis tähendab, et check-in on umbes 17.20.
Ja praegu on kell... 15.00!
Tra kui hea.Ei kujuta ettegi, mis kell ma üldse hotelli niimoodi jõuan, kui jõuan. Ja maarvasin, et saan ühe õhtu mõnusasti linna peal trippida, aga näed, mitte kui sittagi. Magama kohe.
Peaks vahepeal mõne poe siit üles otsima... magu teeb imelikke häälitsusi. Aga need poeraiped on kõik ülemisel korrusel ja sinna ma oma vägeva rikšaga ei saa. Siin niisugused kolme rattaga kärud, nagu tallinna lennujaamaski. Viskasinoma kotis sinna peale ja ise istun kõige otsas veel.
Ja arvuti kell näitan 10.00
Jeee. MIllegipärast on kogu ärevus asendunud täieliku pohhuiismi ja nördimusega. Agavähemalt ei pea ma vaatama, kuidas üks saksa onu meie MLT-d peedib, muahahahhaaaa.
Projekt, mille esikontakt peaks teoorias olema mina, aga näedsa, mina olen hiinas ja ilma TELEFONITA!!!!!!!!
Poooorno.
Väga pikk blogi sissekanne tuleb sellest. Anna veel Markole arvuti ja sita kanti vaba aega, mida ta peab kulutama vahtides väikeseid kollaeid mehikesi.
Ja tegelt pole nad nii kollased midagi, egaka pisikesed. Lühemad on. Trend on sinnapoole, et pikkust on tiba vähem, aga muidu on vormis täpselt samasugused nagu ka meil seal euroopa mandril. Ja pole nende silmad kamidagi niipilukil. Mõnelmuiugi on, aga üldiselt on suhteliselt talutav.
Aga jah, ma proovin mõned pildid teha.

-edit-

Okei, aitab piltidest. Ei viitsi plõksida, pole eriti palju huvitavat siin. Ja need "abistajad" poevad kogu aeg külje alla a'la "ma aitan sul oma lend üles leida"
Tore muidugi, aga mul on see lennujaam juba enamvähem peas.
Grrrr ütleks selle peale. Kopp on ees ja sahk on taga, ei viitsi enam siin ringi keksida. Üldse ei viitsi. Kuigi nagunii see lend kas lükatakse veel edasi või canceldatakse päris ära. Faking jura. Atraktiivseid inimesi on ähe, igav on ja iga kord, kui ma seisma jään, tikub räige uni kallale. Bleh, Hiina...



-EDIT-


Nõnna, nüüd siin juba reede õhtu, mõtlesin, et teen midagi tarka.
Palun, lugege pervod.
Pärast ehk kirjutan juurde.

neljapäev, juuli 12, 2007

Ümmm...

Peaks midagi uut kirjutama, viimati sai seda pleissi siin risustatud ikka pääääris ammu tagasi, ja pealegi veel niisuguse hirmsa halaga.
Oooooehhhhh...
Ma käin tööl. Jälle. Puhkus oli nii hea.
No tegelt, esimene nädal oli huvitav, teine oli HEA, kolmas oli kuidagi sitt ja frustreeriv ning depressiivne ning neljas hakkas jälle toredaks muutuma.
Ja nüüd see viimne nädal, kus oli pool puhkust ja teine pool tööd, on ikka päris hää jälle olnud. Enamvähem.
Kõik peale asjade mis puudutavad tööd on head olnud.
Enamasti. peale Käbi hammaste. pureb too ikka eriti nilbelt kõvasti, ma täitsa sant juba.
Me ei viitsi selgitada mis kõik need head asjad on, mis mu enamjaolt rõõmsaks teevad, nagunii keegi seda siin ei loe, ja ma ei viitsi praegu rohkem rükkida.
Õhtu poole ehk.
Ma läen toon pesu pööningult ära.